Tanym • 05 Qazan, 2022

Tutastyqty tý etken sýret

131 ret kórsetildi

Biz áýelgide memleket jeriniń tutastyǵy, shekara týraly jazbaq nıetimiz bolǵan. Teginde qazaq «jeri baıdyń – eli baı» dep beker aıtpaǵan. Týǵan jer, atameken atty qasıetter júre-júre adam sanasyna sińisip, sol halyqtyń ózine aınalyp ketetin sııaqty. Belgili sýretshi Seısenhan Mahanbettiń qylqalamynan shyqqan týyndy bizdi ult birligi men jer tutastyǵyna tikeleı baılanysty degen oıǵa jeteledi.

Anaý bir jyldary Ázerbaı­jan men Armenııa arasyndaǵy Qarabaq úshin soǵysta birsypyra ataqonysy ıelikterine ótke­nin efırden jarııalaǵan ázer­baı­jandyq jýrnalıstiń jy­lap jibergeni kúlli áleýmettik jelige taraldy. Qýanyshty jaǵdaıdy jetkizgen jýrnalıst ejelgi jer­leriniń qaramaǵyna kóshkenine tolqyp ketse kerek. Dıktor sóz­den súrinip, ádepten jańylmaı ózin ustaýǵa tyrysqanymen, kóz jasyn tııa almady. Qýanyshtyń kóz jasy desek te, atajurt úshin jan alyp, jan berisken jurttyń shekken qasireti kúlkige jol ber­meıdi. Efır aldyndaǵy qan­shama daıyndyǵyń men erik-jigerińdi elemeıdi ol qasıet. О́ıtkeni el men jer, ult pen jurt degen uǵymdar ǵasyrlar óte kele bir-birimen bitisip ketpese, onda eshteńe joq degen sóz. Jerdiń túgi ketpesi anyq, eldiń bolashaǵy kúmándi bolmaq.

Kúni keshegi qyrǵyz-tájik arasyndaǵy shekara qaqtyǵysy da jer úshin talastan týǵan shıelenis. О́tken aıda osy qaq­tyǵystan qyrylǵandardyń rýhyna Qyrǵyzstan prezıdenti Sadyr Japarov 19 qyrkúıekti jalpyulttyq aza tutý kúni dep jarııalady. Toqymdaı jer úshin talastan qanshama taǵdyr kúzgi japyraqtaı semip, jer-anasyna sińip jatyr.

Osy kúnge deıin qazaq hal­qynyń ishine túsip, psıhologııa­syna aınalyp ketken qasıetti eki uǵym bar desek, onyń biri – atamekeni. Baıyrǵy tildik qol­danysynda álem demeı, jer-kók, jer beti ataǵan.

«Edil úshin egestik, Tepter úshin tebistik. Jaıyq úshin jandastyq, Qıǵash úshin qyryldyq, teńdikti, maldy bermedik» deıtin Mahambet sóziniń betin ashyp, syryna úńil­gende, ulan-ǵaıyr keńistikke tap bolasyz. «Qıǵash úshin qy­rylsa, teńdik pen mal úshin» eken. Mundaǵy teńdik sóziniń maǵynasy – erkindik pen azattyq, mal-jan – el men jerdiń dáýleti, yrys pen nesibe. Úlesińdegi jer betinde ult bolyp uıysarǵa, jurt bolyp qoǵamdasarǵa osy ekeýi de kerek. Sonaý túrkilik dáýir­den beri Altyn Orda zamanynda kemeldenip, Qazaq handyǵy ke­zinde saltanat qurǵan osy sana men rýh bir sátke bolsyn kúırep qalǵan joq. HH ǵasyrdyń basynda ult kósemi Álıhan Bókeıhannyń aýzynan bylaı túrlenip shyqty: «Jer, jer jáne jer! О́ıtkeni jersiz Otan joq! Jersiz adam joq! Jersiz memleket bolmaıdy!», dedi Alash arysy. Muny aıtýymyzdyń bir sebebi, Qazaq handyǵy qurylǵaly beri bálen ǵasyr boıy bizdiń halyq soǵysyp qorǵaǵan ulan-ǵaıyr alqap HH ǵasyrdyń basynda osy Alash arystary eńbeginiń arqasynda Qazaqstan shekarasy bolyp resmı bekitildi.

1920 jyly Máskeýge Kırvo­enrevkomnyń №2043 mandatymen kelgen Álimhan Ermekov qazaq ólkesiniń jaı-kúıi hám onyń shekarasyn belgileý máseleleri jóninde baıandama jasaǵany tarıhtan belgili. Komıssııanyń jumysyn Halyq Komıssarlar So­vetiniń predsedateli V.Lenın basqarǵan.

Májilistiń qyzǵan kezinde RK(b)P Ortalyq komıtetiniń mú­shesi G.Safarov:

– Túrkistandaǵy orys kýlaktaryn Reseıge qaıta kóshirý kerek! – dep turyp alady.

Lenın Ermekovke qarap:

– Siz buǵan qalaı qaraısyz? – deıdi.

Álimhan Ermekov bulaı iste­sek, eki jurt arasynda alakózdik paıda bolýy múmkin, jergilikti qazaqtardy atamekenine durystap qonystandyryp alǵansha, ishki Reseıden jańa kóshpeliler áke­lýdi toqtata turǵan durys, deıdi. Muny estigen Lenın:

– Ǵajap! Ortalyqtyń ókili, orys kommýnısi orystardy qazaq jerinen kóshirýdi surady. Al partııada joq qazaq tek kóshti toqtata turǵan durys deıdi. Oılanatyn jaǵdaı eken! – dep máz bolyp, Ermekovtiń arqasynan qaǵady.

Daý-damaı uzaqqa sozylady. Sol kezde Álimhannyń máji­lis­ten shyǵýyn kútip otyrǵan Alash ardagerleri arasynda Ah­met Baıtursynuly aıtty degen bir sóz elge jaıylady: «Biz­diń Álimhanmen bes saǵat sóz talas­tyrýǵa shama-sharqy jetken orystyń mynaý saqaý advokaty Vladımır Ilıch adamzattyń tóresi eken!», depti.

Lenın májilistiń sońynda avtonomııa qurý jóninde Ult isteri halyq komıssary Iosıf Stalınmen pikirlesińizder, onda arnaıy joba bar degendi aıtady. Májilisten soń Álimhan osyny Álıhan Bókeıhanǵa aıtqanda, Álekeń:

«Stalın ne shesher deısiń?! Onyń biligi men bilimi belgili ǵoı!», dep júrip ketipti. Belgili sýretshi hám jýrnalıst Seısenhan Mahanbettiń myna bir kartınasynda qazaq shekarasy bel­gilengen sol kúnniń belgisi tur. Sýret sondyǵymen qundy. Al 1920 jyldyń 24 tamyzy sanala­tyn sol kúnniń mán-mańyzyn biz alashtanýshy ǵalym Tursyn Jurt­baıdyń sózimen túıindeımiz:

«Qazaq Avtonomııaly respýb­lıkasy 1920 jyly qazan aıynda jarııalandy. Sonyń aldynda, qazaq jeriniń shet-shegin belgileý úshin Ahmet Baıtursynuly men Álıhan Bókeıhan, Álimhan Er­mekov (baıandamashy) Lenınge, birde Stalınge kirip júrip, 1920 jyly 24 tamyz kúni Qazaqstannyń ulttyq memlekettik terrıtorııa­syn bekittirdi, oǵan Lenın men Stalın qol qoıdy (Biz sol be­ki­tilgen terrıtorııanyń qazir 15 pa­ıyzynan aırylyp qaldyq. Qara­qalpaqstan, Shyrshyq – О́zbek­stanǵa, Elek, Altaıdyń arǵy be­ti, Jazatyr jotasy Reseıge be­­ril­di). Búkil álem memleketteri 1991 jyly sol terrıtorııany Qa­zaq­stan memleketiniń jeri re­tinde ta­nydy».

Sońǵy jańalyqtar

Qyrǵyzdyń óńindeı...

О́ner • Búgin, 08:35

Áleýmettik jobalardyń áleýeti

Úkimet • Búgin, 00:01

Abyroıly Aǵzam aqsaqal

Aýyl • Keshe

Taǵy da tarıf týraly

Aımaqtar • Keshe

Qoldan shapqan qobyz

Rýhanııat • Keshe

Kúlánda apa

Eń qysqa áńgime • Keshe

Alash at tarıhy

Qoǵam • Keshe

Bir óleńniń tarıhy

Ádebıet • Keshe

Sultanmahmut jeńisi

Ádebıet • Keshe

Dala men daryn

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar