Ekonomıka • 10 Qańtar, 2023

Qor salymshylaryna 2022 jyl sátti boldy ma?

65 ret kórsetildi

Byltyr jyldyń sońynda elimizdegi zeınetaqy jınaqtary 14,4 trln teńgeden asty. 2022 jyldyń basynan beri zeınetaqy jınaq­ta­rynyń ósimi 1,3 trln teńgeden (nemese 10,2%) artyq kórsetkishke ıe bolǵan. Mindetti zeınetaqy jarnalary (MZJ) boıynsha jeke zeınet­aqy shottaryndaǵy (JZSh) jınaqtar da shamamen týra osyndaı ósim – 9,9% ne­mese 1,2 trln teńgeni kórsetti. Bul shottarda 13,9 trln teń­ge­den astam qarajat jınaqtalǵan.

Mindetti kásiptik zeınetaqy jarnalary (MKZJ) boıynsha zeınetaqy jınaqtarynyń somasy 11 aıda 20,7%-ǵa ulǵaıyp, shamamen 436 mlrd teńge boldy. Jyl basynan bergi eń úlken ósimdi erikti zeınetaqy jarnalary (EZJ) boıynsha jınaqtar kórsetip (94,5%), 3,3 mlrd teńgeden asty.

«2022 jylǵy 1 qańtardan 1 jel­toq­sanǵa deıin zeınetaqy jarnalary túrinde JZSh-ǵa 1,5 trln teńgeden astam qarajat tústi. Bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 30%-ǵa kóp. Jarnalardyń barlyq túri boıynsha ósim bar: 2021 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda MZJ kólemi – 29% (nemese 329,5 mlrd teńgege), MZJ 39%-ǵa (nemese 19,4 mlrd teńgege) ulǵaıdy. Eń kóp ósim – EZJ shottarynda: 212% nemese 1,4 mlrd teńge. Salymshylar men alýshylardyń shottaryna taza ınvestısııalyq tabys túrinde 777 mlrd teńgeden astam qarajat tústi», delingen qor habarlamasynda.

Al 2022 jyly qordan 1,1 trln teńgeden astam tólem jasalǵan. Onyń basym bóligi, 902 mlrd teńgesi – tur­ǵyn úı jaǵdaılaryn jaqsartýǵa jáne emdelýge arnalǵan birjolǵy zeınetaqy tólemderi (BJT).

Jasy boıynsha tólemder 22,6%-ǵa ulǵaıyp, shamamen 109 mlrd teńge bolypty. Aıta ketý kerek, BJZQ-dan keste boıynsha ortasha aılyq tólem somasy (zeınet jasyna tolýyna baılanysty) 29 876 teńgeni, al aı saıynǵy tólemniń eń joǵary somasy 707 326 teńgeni qurady.

Sondaı-aq muragerlik boıynsha tólemder – 55,8 mlrd teńge, Qazaqstan sheginen tys turaqty tu­rýǵa ketýge baılanysty tólemder – 45,3 mlrd teńge, múgedektik bo­ıynsha tólemder – 2,2 mlrd teńge, jer­leýge tólemder – 4,9 mlrd teńge. Saqtandyrý uıymdaryna shamamen 23,2 mlrd teńge aýdaryldy.

Jalpy, 2021 jyldyń qańtarynan beri BJZQ salymshylardyń (alýshy­lar­dyń) turǵyn úı jaǵdaıyn jaq­sar­tý úshin jınaqtalǵan zeınetaqy qarajatyn paıdalaný týraly 1 340 016 ótinishin oryndady. Ýákiletti operator-bankterde ashylǵan qazaq­s­tan­dyq­tar­dyń arnaıy shottaryna BJZQ shamamen 3,2 trln teńge qarjy aýdarǵan. Birjolǵy zeınetaqy tólemderiniń ortasha somasy – 2,4 mln teńge. Alaıda bul kórsetkish ár aımaqta ártúrli ekenin atap ótken jón.

«Salymshylar ózderiniń jınaq­taryn paıdalanatyn maqsattardy taldaı otyryp, kelesi negizgi baǵyttardy atap ótýge bolady. Kóbinese (barlyq ótinishtiń shamamen 35,75%-y) – bul azamattyq-quqyqtyq mámileler boıynsha menshikke turǵyn úı satyp alý jáne jeke turǵyn úı salý. О́tinishterdiń shamamen 21%-y odan ári jınaqtaý úshin turǵyn úı qurylys jınaq aqshasyna salymdy tolyqtyrý maqsatynda oryndaldy. О́tinishterdiń osy mánge jaqyn mólsheri (20,88%) salym­shylardyń zeınetaqy jınaq­taryn turǵyn úı qurylys jınaqtary júıesi boıynsha paıdalanýy úshin berilgen. О́tinishterdiń shamamen 20%-y alǵashqy jarnadan bastap qaıta qarjylandyrýǵa jáne tolyq óteýge deıingi ıpotekalyq turǵyn úı qaryzyn paıdalaný maqsatynda oryndaldy», delinedi resmı taratylǵan aqparatta.

Sonymen qatar qor 314,9 mlrd teń­­ge­ge emdelýge berilgen 398 875 óti­­nish­ti oryndady. Bul rette alýǵa bo­la­tyn ortasha soma – shamamen 0,8 mln teńge.

2022 jyldyń 1 jeltoqsanyndaǵy jaǵdaı boıynsha, ınvestısııalyq portfeldi basqarýshylarǵa (IPB) 8,7 mlrd teńge aýdarylyp, BJZQ 5 909 ótinishti oryndady. Bul rette biregeı ótinish berýshilerdiń jalpy sany – 3 388 adam. Bul óz jınaqtarynyń bir bóligin birneshe basqarýshy kom­pa­nııaǵa berýge sheshim qabyldaǵan salym­shylardyń bar ekenin bildiredi. Aýda­rymnyń ortasha somasy – 1,5 mln teńge.

Aıta keteıik, qazir naryqta 5 IPB jumys isteıdi. Olar – «Jusan invest» AQ, «BCC Invest» AQ, «Sentras Sekıýrıtız» AQ, «Halyk Global Markets» AQ jáne «Halyk Finance» AQ. Zeınet­aqymen qamsyzdandyrý týraly zańǵa sáıkes, IPB ınvestısııalyq bas­qa­rýdy júzege asyrǵany úshin komıssııalyq syıaqy alýǵa quqyly. IPB syıaqysynyń shekti shamasy alynǵan ınvestısııalyq tabystyń 7,5%-ynan aspaýǵa tıis.

Uqsas jańalyqtar