Mindetti kásiptik zeınetaqy jarnalary (MKZJ) boıynsha zeınetaqy jınaqtarynyń somasy 11 aıda 20,7%-ǵa ulǵaıyp, shamamen 436 mlrd teńge boldy. Jyl basynan bergi eń úlken ósimdi erikti zeınetaqy jarnalary (EZJ) boıynsha jınaqtar kórsetip (94,5%), 3,3 mlrd teńgeden asty.
«2022 jylǵy 1 qańtardan 1 jeltoqsanǵa deıin zeınetaqy jarnalary túrinde JZSh-ǵa 1,5 trln teńgeden astam qarajat tústi. Bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 30%-ǵa kóp. Jarnalardyń barlyq túri boıynsha ósim bar: 2021 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda MZJ kólemi – 29% (nemese 329,5 mlrd teńgege), MZJ 39%-ǵa (nemese 19,4 mlrd teńgege) ulǵaıdy. Eń kóp ósim – EZJ shottarynda: 212% nemese 1,4 mlrd teńge. Salymshylar men alýshylardyń shottaryna taza ınvestısııalyq tabys túrinde 777 mlrd teńgeden astam qarajat tústi», delingen qor habarlamasynda.
Al 2022 jyly qordan 1,1 trln teńgeden astam tólem jasalǵan. Onyń basym bóligi, 902 mlrd teńgesi – turǵyn úı jaǵdaılaryn jaqsartýǵa jáne emdelýge arnalǵan birjolǵy zeınetaqy tólemderi (BJT).
Jasy boıynsha tólemder 22,6%-ǵa ulǵaıyp, shamamen 109 mlrd teńge bolypty. Aıta ketý kerek, BJZQ-dan keste boıynsha ortasha aılyq tólem somasy (zeınet jasyna tolýyna baılanysty) 29 876 teńgeni, al aı saıynǵy tólemniń eń joǵary somasy 707 326 teńgeni qurady.
Sondaı-aq muragerlik boıynsha tólemder – 55,8 mlrd teńge, Qazaqstan sheginen tys turaqty turýǵa ketýge baılanysty tólemder – 45,3 mlrd teńge, múgedektik boıynsha tólemder – 2,2 mlrd teńge, jerleýge tólemder – 4,9 mlrd teńge. Saqtandyrý uıymdaryna shamamen 23,2 mlrd teńge aýdaryldy.
Jalpy, 2021 jyldyń qańtarynan beri BJZQ salymshylardyń (alýshylardyń) turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartý úshin jınaqtalǵan zeınetaqy qarajatyn paıdalaný týraly 1 340 016 ótinishin oryndady. Ýákiletti operator-bankterde ashylǵan qazaqstandyqtardyń arnaıy shottaryna BJZQ shamamen 3,2 trln teńge qarjy aýdarǵan. Birjolǵy zeınetaqy tólemderiniń ortasha somasy – 2,4 mln teńge. Alaıda bul kórsetkish ár aımaqta ártúrli ekenin atap ótken jón.
«Salymshylar ózderiniń jınaqtaryn paıdalanatyn maqsattardy taldaı otyryp, kelesi negizgi baǵyttardy atap ótýge bolady. Kóbinese (barlyq ótinishtiń shamamen 35,75%-y) – bul azamattyq-quqyqtyq mámileler boıynsha menshikke turǵyn úı satyp alý jáne jeke turǵyn úı salý. О́tinishterdiń shamamen 21%-y odan ári jınaqtaý úshin turǵyn úı qurylys jınaq aqshasyna salymdy tolyqtyrý maqsatynda oryndaldy. О́tinishterdiń osy mánge jaqyn mólsheri (20,88%) salymshylardyń zeınetaqy jınaqtaryn turǵyn úı qurylys jınaqtary júıesi boıynsha paıdalanýy úshin berilgen. О́tinishterdiń shamamen 20%-y alǵashqy jarnadan bastap qaıta qarjylandyrýǵa jáne tolyq óteýge deıingi ıpotekalyq turǵyn úı qaryzyn paıdalaný maqsatynda oryndaldy», delinedi resmı taratylǵan aqparatta.
Sonymen qatar qor 314,9 mlrd teńgege emdelýge berilgen 398 875 ótinishti oryndady. Bul rette alýǵa bolatyn ortasha soma – shamamen 0,8 mln teńge.
2022 jyldyń 1 jeltoqsanyndaǵy jaǵdaı boıynsha, ınvestısııalyq portfeldi basqarýshylarǵa (IPB) 8,7 mlrd teńge aýdarylyp, BJZQ 5 909 ótinishti oryndady. Bul rette biregeı ótinish berýshilerdiń jalpy sany – 3 388 adam. Bul óz jınaqtarynyń bir bóligin birneshe basqarýshy kompanııaǵa berýge sheshim qabyldaǵan salymshylardyń bar ekenin bildiredi. Aýdarymnyń ortasha somasy – 1,5 mln teńge.
Aıta keteıik, qazir naryqta 5 IPB jumys isteıdi. Olar – «Jusan invest» AQ, «BCC Invest» AQ, «Sentras Sekıýrıtız» AQ, «Halyk Global Markets» AQ jáne «Halyk Finance» AQ. Zeınetaqymen qamsyzdandyrý týraly zańǵa sáıkes, IPB ınvestısııalyq basqarýdy júzege asyrǵany úshin komıssııalyq syıaqy alýǵa quqyly. IPB syıaqysynyń shekti shamasy alynǵan ınvestısııalyq tabystyń 7,5%-ynan aspaýǵa tıis.
