23 Tamyz, 2018

Qatygezdik qamyqtyrady

462 ret kórsetildi

El bolyp eńse tiktep, tirligimiz ońalyp, jyrtyǵymyz jamalyp, barymyzdyń baǵyn ashyp jatqan tusta, qatygezdik pen qaıyrymsyzdyq tas kenedeı bolyp jabysyp alatyndy shyǵardy. Jurt bolǵan jerde ondaı-ondaı kezdespeı turmaıdy deımiz. Biraq etek jaıyp ketse, esten tandyrmaı, bul qalaı ózi degizbeı qoımasy anyq. 

Teledıdardan qoltoqpaqtaı balanyń dúken aldynda otyrǵan qarapaıym áıelge sý shashyp, aıaq kóterip ıt qurly kórmeı, qoqańdaǵanyn kóz shalǵanda tóbe shashyń tik turady eken. Bul balalyq emes, pálelik, búgin ózin zor, ózgeni qory sanaǵan ondaıdan erteń ne kútýge bolady demeske sharań joq. Ol sumdyqty kórgenderdiń aıtqan sózi, aldymen ata-anasyn jazalaý kerekke saıdy.

Múmkin ol bardyń balasy shyǵar? Jupyny adam ol úshin qubyjyq kórindi me eken? Osy kúni adamdy adam alalaıtyn bolyp barady. Áldi álsizge qyryn qaraıdy. Sózin estı qoımaıdy. Júre tyńdaıdy. Tipti sen kim, men kim, álińdi bil deýge deıin barady. Úlkenderdiń arasynda bolatyn ondaı ábestikti baıqaǵan bala álgindeı jat qylyqqa baryp otyrǵan joq pa eken?

Iá, kóńilge qaıaý salyp, kózge qorash kórine­­­tin ádettiń aldyn alyp, kóp bolyp tyıym salmasa taǵy bir bala ony qyzyq retinde qabyldap, qaıtalaýy múmkin. Mundaı jat qylyq qaıdan shyǵady? Bilim berý isin kóp aıtamyz da tárbıeniń tálimdi bolýyn qalys qaldyryp jatamyz. Tárbıesiz bergen bilim qumǵa quıǵan sýdaı bolyp, eshkimdi kógerte qoımasy anyq.

Tárbıeniń tásili kóp, sonyń bastysy, otbasy tárbıesi. Otbasy tárbıesi ońsa urpaq búgin buzyq bolmaıdy, erteń ulyq bolýǵa talpynady. Bir kezderi «adam adamǵa dos, baýyr» degen qanatty qaǵıda bolatyn. О́tkenniń tozyǵyn laqtyryp tastap, ozyǵyn jańǵyrtyp, sanaǵa sińirýdiń de esh artyǵy joq sekildi. Buǵan qosa: ulttyq tárbıeni, ulttyq úlgini, bir kezderi jaqsy qolǵa alynyp, jandanyp, keıin álemdik bilim keńestigine bet burǵan tusta álsirep qalǵan ulttyq pedagogıkany, kisilik pen kishilikti, adam syılaýdy, úlkendi qurmetteýdi bıik dárejege kótermesek, basqaǵa baǵynyshty bolyp kete bersek, adamǵa adam qasqyrdaı qaraıtyn bolyp júrmeı me?

Anaý ǵasyrda ult ustazy Ahmet Baıtursynuly: «Adamnyń sanasy fotografııa (súgiret mashınasy) emes, nárse­niń turpatyn ǵana túsirip qoıatyn. Nárse­niń sańlaýy kelip adamnyń sanasyna kelip túskende, adamnyń oıyn da, kóńilin de birdeı oıatady» degen edi. Endeshe qaı-qaısy­myz da sanamyzdy túzesek, sóıtip urpaq sana­syna qylaý qondyrmaýdy oılasaq, qane. О́zim­iz ózger­meı qoǵamdaǵy jat qylyq tyıyla qoımaıdy.

Jasyratyny joq qazir neshe túrli qaty­gez­dikterge kýá bolyp júrmiz. Eldi dúrliktir­gen Denıs Tenniń qazasyna sebepker bolǵan qandastarymyzdyń «áı kápir-aı» isi kimniń de bolsa janyn qınaǵany ras. Saldaryna súıenip bazarlardy tekserý bastaldy. Qylmystyń beti ashyldy. Qylmyskerlerdiń qasynda bolǵan qazaq qyzynyń qylyǵy da qynjyltpaı qoımady. Biz nege mundaı máseleniń saldarymen emes, sebebimen kúrespeımiz?

Ata-ananyń jolyn jalǵaıdy, bolashaqta biri áke, biri ana bolady degen urpaqtyń teris jolǵa túsýi tektiligimizge de syn bolyp turǵandaı. Mundaı kezde adam aıtsa sengisiz qasiretti boldyrmaý úshin ne isteý kerek degen suraq aldyńdy oraı beredi. Biz keıde bar kináni quqyq qorǵaýshylarǵa ıtere salamyz. Olardyń da jaýapty ekeni ras. Biraq eldik is – kóptiń isi emes pe?! Ásirese jas urpaqtyń taǵdyry aldyńǵy tolqynnyń moınyndaǵy zil batpan júk ekeni de belgili. Ony jolda qaldyrý – josyqsyzdyq.

Birden emes, ekiden júrip tynyshtyqty saqtasyn, bas buzarlyqty boldyrmasyn dep polısııa qyzmetin biriktirdik. Áıtse de olardyń kóbi kólikterdi baqylap, qala men dalada jortyp júr. Qalaly jerde aq pen qarany anyqtap turǵan kóshelerdegi kameraǵa el zor úmit artyp otyr. Ondaǵy túsi­rilgen kórinisterdi aınadaǵydaı etip aldy­ńa tartsa bultara da, jaltara da almaısyń.

Taǵy bir qatygezdik qamyqtyrady. Ol keıbir ata-ananyń ishten shyqqan ul-qyzyna meıirimsizdik tanytýy, aıtýǵa aryń barmaıtyn sumdyqtarǵa jol berýi. Munyń bári tárbıe men taǵylymnyń osaldyǵynan nemese áleýmettik jaǵdaıdyń tyǵyryqqa tireýinen bolyp jatqan jat kórinister emes pe eken degen oıǵa batasyń. Osyny zerdeden ótkizip, bul qalaı bolyp otyr degendi saraptap, aldyn almasaq ókinish kóbeımese, azaıar túri joq. Qazaq anasyn qurmettegen halyq edi.

Osy kúnderi anany quqyǵynan aıyrý kerek degen shyqty. Nege quqyǵynan aıyrý kerek, ol ondaı qatygezdikke qalaı barǵan degendi oı áleminde tolǵap, «Adam balasyn zaman ósiredi, kimde-kim jaman bolsa, zamandasynyń bári vınovat. Men eger zakon qýaty qolymda bar kisi bolsam, adam minezin túzep bolmaıdy degen kisiniń tilin keser edim» degen Abaı sózine baǵyp, keri ketkendi beri tartsaq ult isi ońǵa basary sózsiz. Biz buryn kóbine erlerdiń, ákelerdiń oqshaý isin aıtyp, áıelderdi qorǵap júretinbiz.

Qazir keıbir analar úıden bezip, ákeler shyr-pyr bolyp ul-qyzyn baǵyp otyratyn jaı jıi kezdesedi. Qalaı desek te, erteń besik ıesi bolatyn qyzǵa, ul-qyzdy ómirge ákelgen anaǵa qamqor bolyp, basyndaǵy «sasyq tumannan» (M.Áýezov) aıyrmasaq, tárbıeni durys jolǵa qoımasaq, besikti túzeý qıyn shyǵar. Sonymen sońǵy aıtar baılam, qamyqtyrar qatygezdikten qutylý jumysy – qaıtalap eske salamyz, ult jumysy. Ony el tirligi deý, bul seniń úlesiń demeı árqaısymyz maǵan júktelgen ult jumysy dep minsiz atqarsaq ult ta, urpaq ta utylmas edi.

Sońǵy jańalyqtar

Indet qaıta órshidi

Álem • Keshe

О́ńirde damý úrdisi bar

Aımaqtar • Keshe

Tańdaıdyń tarlany

Tarıh • Keshe

Joǵalǵan soldat

Tarıh • Keshe

Dombyrany dáriptedi

Rýhanııat • Keshe

Almatyda 36 gradýs ystyq bolady

Aýa raıy • Keshe

Búgin - Ulttyq dombyra kúni

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar