Dýlat ISABEKOV: «Gaýhartas» qaralaǵannan qulap qalmaıdy

– Siz osydan jıyrma jyl buryn «kóldiń beti alasapyran bolyp, ja­ǵa­ny býyrqanǵan tolqyn uryp jatqan kezde, balyqshy balyq aýlaýǵa shyq­paı­dy. Sol sııaqty qoǵam mazasyz kúı keship otyrǵanda jazýshy da jaqsy shy­ǵarma jaza almaıdy», degen edińiz. Qa­zir daýyl da joq, tolqyn da joq, kól­diń beti – qoǵam tynysh. Alaıda...

– Munyń sebebin árkim ártúrli túsin­di­retin shyǵar. «Kóldiń beti tynysh bol­ǵan kezde ǵana balyqshy balyqqa shy­ǵady» degen ádebıette ejelden kele jat­qan  tujyrym. Syrttaı turaqtylyq ornap turǵanymen, adamnyń ishki turaq­ty­lyǵy áli joq. Bizdegi ishki alasapyran, beımaza kúı, ishki ıirim áli jalǵasyp jatyr. Keńestik kezeńde ıdeologııaǵa qarsy ja­zylǵan shyǵarma myqty shyǵarma bolyp esepteletin. Aıtmatovtyń «Aq ke­mesi» shyqqanda, qoǵam dúr silkindi. Se­­bebi Keńes Odaǵy kezinde «adam adam­ǵa – dos, baýyr, týysqan» dedik. Aıt^­ma­tovtyń shyǵarmasyn oqyǵannan keıin olaı emes ekenine kózimiz jetti. «Bu­ǵydan taradyq» dep júrgen halyq Buǵy-Ananyń ózin soıyp, baltalap jat­qanda, «Bul ne degen qatygezdik? Adam qaıda bara jatyr?» degen suraq týyp, keńes adamdarynyń naǵyz bet-beı­nesi kóringendeı boldy. Jurt gazet­ten tappaıtyn shyndyqty kórkem ádebıet­­ten tabatyn. Úlken memlekettiń qura­myn­da­ǵy kishkentaı ulttardyń jalǵan ıdeologııaǵa ishki qarsylyǵy kúshti boldy. Izdegen shyndyǵyn tapqan shyǵar­ma­ny, avtordy oqyrman pir tutty. Bálkim, keıde jaǵymsyz keıipkerler arqyly bárimiz de sondaı shyǵarma týdyrýǵa ty­rys­tyq. Keıin Táýelsizdik keldi. Sanada, qoǵamda ǵalamat ózgerister boldy, solaı bola tura, jan dúnıesi, bolmysy ózge­riske túsken táýelsizdiktiń jańa keıip­kerleri týraly shyǵarma jazsań, óz táýelsizdigińe qarsylyq sııaqty qabyl­da­nyp qala ma degen oı tejeýine tústik.

– Sońǵy jyldary dramatýrgııaǵa kóbi­rek den qoıyp, prozany syrt qal­dy­rýyńyzdyń syry sonda ma?

– О́ıtkeni dramatýrgııada birden jaýap bar. Sebebi spektakldy kórgen pá­len­baı júz adam teatrdan shyǵa salyp, pesańdy birden baǵalaıdy. Osy ýa­qytqa deıin jazǵan pesamnyń bári ká­dege jarady, qoıylmaı qalǵan biri joq. «Ápkeniń» qoıylǵanyna elý jylǵa jaqyndady, áli sahnadan túsken joq. «О́kpek jolaýshyny» da aǵylshyndar ke­remet qarsy aldy, Koreıada da pesam­dy jan-jaǵymdaǵy kórermen kóziniń ja­syn súrtip otyryp tamashalady. Iаǵnı, dramatýrgııada keri baılanys­ty kóp kútpeısiń, nátıjesi qolma-qol. «Júz­jyl­dyq mahabbat», «Balýan Sho­laq» tarıhı taqyryp bolǵanymen, ıdeıa­sy bú­gingi qoǵam úshin asa qajet, kórer­men­ge áseri kúshti shymyr ıdeıany aıaq as­ty et­kim kelmedi. Dramatýrgııada pesa­nyń kiltin tappaı turyp, pesa jaza­myn deý bos áýreshilik. Kilti tabyl­maǵan pesa eshkimge de qyzyqsyz, qur­ǵaq hronologııa bolyp shyǵady.  «Stalınniń repressııasynan aman qalǵan Býlgakov qyzǵanyshtyń repressııasynan aman qala almady» degen oı «Qar adamy» degen pesamdy jazyp otyrǵanyma qaramastan, Býlgakov tý­raly jańa dúnıeni bastap ketýge túrtki boldy.

– Kóńilińizdiń qulazıtynyn ja­syr­­maı, ádebıettiń aınalasyndaǵy keleń­­sizdikter týraly jıi aıtyp jú­re­­­siz. Sodan ne ózgerdi?

– О́zgergen túk te joq. Ádebıetimizdiń róli tómendep ketti. Qoǵamdyq pikir týdy­rýdan qalyp bara jatyr. Astaryna úńil­seń, birneshe sebebin ańdaısyń. Kapı­­talıstik kózqarasty ustanǵan  «ja­zý­­shy shyǵarmasyn ózi jazyp, ózi shyǵa­ryp, ózi satýy tıis» degen jalǵan qaǵıda qalyptasty. «Amerıkada solaı» deıdi. Biz eshqashan Amerıkamen básekeles bola almaımyz. Amerıkada 350 mln halyq bar jáne álem jurtshylyǵy tu­tas aǵylshyn tilinde oqıdy. Qazaq hal­qynyń sany 12 mln-ǵa endi jetti. Qa­zirgi jaǵdaıda onyń qanshasy kitap oqı alady? Kóp bolsa, 100-200 myń adam oqıtyn shyǵar. Kópshiligi kıno kórý­men shekteledi. Sonda shamamen jarty mıllıon halqymyz oqyrman, jarty mıl­lıon halqymyz kórermen bolady. Ende­she ádebıet óz-óziniń shyǵynyn óteı almaıdy, sol sekildi kıno men teatr da óz shyǵynyn ózi óteı almaıdy. Soǵan qara­mastan jazýshylarymyz shyǵar­ma­­shylyqpen aınalysyp jatyr, biraq yrǵaq ta, qýat ta burynǵydaı emes. Ár tus­ta­ǵy okoptardan atylǵan myltyqtyń da­ýysy estilgendeı bolǵanymen, jappaı maı­dan joq.

– Siz shetelderge jıi saparlaısyz ǵoı. Anglııa endigi óz aýylyńyzdaı bol­dy. Bizdegi jáne ol jaqtaǵy rýha­nı ortany salystyra qaraýdyń múm­kin­digi mol. Ne baıqaısyz?

– Ras, shetelde jıi bolamyn. Osy kúni óz jańalyǵyńdy óziń aıtyp otyrmasań, jurt birjola eleń qylmaýǵa kóshken eken. Kúńkil sózge, daýǵa qumarlaý bola­dy ekenbiz-daǵy, jalpy samarqaýlyq pen kerenaýlyqty serik etip alǵanǵa uqsaı­myz. Esimde, bir kezderi qazaq basy­lymdary «orys teatrlary qazaq pesasyn nege qoımaıdy?» dep jabyla synap jazyp jatty. M.Lermontov atyn­daǵy akademııalyq orys teatry, N.Sas atyndaǵy Jastar teatry shyǵar­ma­larymyzdy sahnalap edi, sol synaǵan gazet­ter jumǵan aýzyn ashqan joq. Únsiz qaldy. Kerisinshe, orys basylymdary jazdy. Ilgerirekte Peterbýrgte tuńǵysh ret tuńǵysh qazaq dramatýrgynyń pesasy qoıyldy, úı-ishimiz baryp qaıttyq. Eshkim úndegen joq. Sodan keıin de Peterbýrgtyń úsh teatry spektaklimdi sahnalady. Tipti bireýi, Memlekettik Jas­tar komedııa teatry, gastroldik sa­par­­men arnaıy Almatyǵa ákelip qoıdy.  Bul oqıǵa ma? Oqıǵa dep oılaımyn. Oqıǵa emes dese, ózderi bilsin. Beınebir Peterbýrg teatry qazaqtyń pesasyn aı saıyn, jyl saıyn qoıyp, bizdi mezi qylǵan sııaqty únsizbiz. Osyny ara-tura basshylarmen kezdesip qalǵanda aıtsań, «ááá» deıdi de qoıady. «A-a-a, solaı ma, Peterbýrgte pesańyz qoıyldy ma?», dep qaıyra suraq qoımaıdy. Qala berdi Bolgarııada, Túrkııada da qoıylyp jatyr. Jym-jyrt.

Jurt gazet­ten tappaıtyn shyndyqty kórkem ádebıet­­ten tabatyn. Úlken memlekettiń qura­myn­da­ǵy kishkentaı ulttardyń jalǵan ıdeologııaǵa ishki qarsylyǵy kúshti boldy. Izdegen shyndyǵyn tapqan shyǵar­ma­ny, avtordy oqyrman pir tutty. Bálkim, keıde jaǵymsyz keıipkerler arqyly bárimiz de sondaı shyǵarma týdyrýǵa ty­rys­tyq. 

– Eýropanyń tóri – Londonda qoıy­lyp jatqany óz aldyna deısiz ǵoı. Lord­tar palatasynda sóz sóılegenińiz ádebıet­i­mizdiń mereıin ósirgendeı boldy.  Biraq taǵy da únsizdikke tap bol­dym dep qamyqtyńyz. Rýhanı jal­ǵyz­­dyqty jıi sezinesiz be?

– Aǵylshyndardyń ne sebepti maǵan yqylasy túsip qalǵanyn bir Alla bil­sin. Qazaqstan degen jańadan paıda bolǵan jas memlekettiń jazýshysy de­gen kózqaras boldy ma, áıteýir meni óz­deri izdep tapty. Ulybrıtanııa par­la­­menti men Aıtmatov akademııasy bir­­lesip sertıfıkatymen úlken syı­ly­­­ǵyn berdi. Biz mundaı syılyqty kún­de alyp jatyrmyz ba? Buǵan da qazaq gazetteri kóńil bóle qoımady. Lon­­­don teatry alǵashynda «О́kpek jo­laý­­­shyny» qoıdy, keıin taǵy bir pesamdy sahnaǵa shyǵardy. Londonda me­niń pesalarymnyń festıvali ótip, M.Áýezov teatry men Memlekettik ká­ris mýzykalyq komedııa teatry baryp qaıt­ty. Tańdamaly pesalar jınaǵym mem­lekettik baǵdarlama aıasynda emes, aǵyl­shyn eliniń astanasynda basylyp shyqty. Kitaptyń tusaýkeseri kezinde aýdar­mashy «Biz soǵysty kórgen joq­pyz» degen kitaptan aýdarma oqyǵan kezde, kóziniń jasyn tyıa almaı jylap turdy. «О́kpek jolaýshyny» oınaǵan aktrısa  da keıipkerjandylyǵyn kórsetip, janaryndaǵy jasty irke almady. 2017 jyl­dyń 2 qazanynda 75 jyldyq mereı­toıym Lordtar palatasynyń qabyrǵa­syn­da atalyp ótti. Úlken banner, as­tyn­da minber. Aldymen lord sóı­le­­di, men týraly baıandama jasaldy, tórtin­shi bolyp sóz maǵan berildi. Sol kezde ǵana men ózimdi sál ǵana baqytty sezin­dim. Minbege jetkenshe «áı, men de birdeńe bitirgen ekenmin-aý, mynalar baǵalap, qurmet kórsetip jatsa, aıdaladaǵy aǵylshyn aktrısasy kóziniń jasyn tyıa almaıtyn dárejede bolsa, jaman bolmaǵany ǵoı» degen oıda boldym. Qat­ty tolqydym, biraq izinshe bári umy­tylyp ketti de, báz-baıaǵy úıren­shik­ti qalypqa qaıta tústi. «Central Asia Moni­tor» gazeti ǵana «Trıýmf kazahskoı dra­matýrgıı» dep úlken maqala basty. Qazaq gazetteri tam-tumdap qana jazdy. Nege? Nege bardy aıta almaımyz, nege joq­ty daýlaımyz? Shashylmaıtyn jerde shashylyp, tasymaıtyn jerde tasımyz da, tasıtyn jerge jettik-aý degende, aınalyp ótip ketemiz. «Gaýhartas» áńgimeler jınaǵym men «Biz soǵysty kórgen joqpyz» Londonda jeke kitap bolyp basylyp shyqty. Ǵajap tusaýkeser boldy. Ol da izsiz ketti. Jurt aýdannyń qurmetti azamaty bolsa da, gazet betinde habarlama berip jatady. Uıat qoı.

– Postmodernıstik aǵymǵa qa­zaq qalam­gerleri áli de senbeı keledi. Keı­bir synshylar aıtyp júr­gen­deı, ol rasymen ulttyń rýhanı qundy­lyq­taryn joqqa shyǵaratyn qural ma?

– Bul maǵan eń jıi qoıylatyn su­raq. Postmodernızm – qalalyq sıýjet. Qazaqsha aıtqanda, qalada týylǵan bala­­lardyń stıli. Postmodernızm – áde­bı aǵym emes, árkimniń jeke kózqa­ra­sy. Mun­daı baǵyttaǵy shyǵar­ma­lar­dan rý­­hanı, este­tıkalyq lázzat ala al­maı­­syń. О́ıt­keni olardyń boıyna til, ult­tyq ob­raz sińgen joq, olarda ıdeıa­lyq baǵyt, qaǵıda joq. Olarda búkil shyǵarmanyń taǵdyryn alyp shyǵa alatyn kúrdeli obraz joq. Bular kózderine kóringenin habardyń tilimen sholaq jazady. Sondyqtan ol meıli orys jazýshysy bolsyn, qazaq jazýshysy bolsyn, ne jazsa da, ulttyq reńkten aýlaq, dúmbilez dúnıe bolyp shyǵady. Olar japonǵa da, aǵylshynǵa da, qazaqqa da ortaq bolsyn degen maqsatty sanaly túrde belgileıdi. Olaı bolmaıdy. Ja­pon jazýshysy japonnyń minezin, qazaq jazý­shysy qazaqtyń minezin berýi kerek. Postmodernızmdi qoıa turaıyq, shyǵar­malaryn shetelge tanytýǵa kelgende, qazaq jazýshylary nege múdirip qalady? Sebebi, bizde áli kópsózdilik bar. Bir ǵana dastarqannyń basyn bes bet­ke deıin sýretteý áli jalǵasyp kele­di. Osynyń bárin sylyp tastap, máse­le­ni tótesinen bastaıtyn ýaqyt jetti. Aıtma­tov nege tanymal? О́ıtkeni onyń shyǵarmalarynda uzyn-sonar baıandaý joq, naqtylyq bar. Ideıalardyń bárin obraz arqyly beredi. Al biz ıdeıany jeke aıtamyz, obrazdy bólek-bólek sýret­teımiz. Oqıǵany obraz jasaıdy. Nege Remark shyǵarmalary taralymy jaǵynan álemde Bıblııadan keıin ekin­shi oryn alady? Iýmor, naqtylyq, keıip­kerlerdiń biregeıligi, bir-birine uq­samaıtyndyǵy – onyń shyǵarmalaryn sózsiz daralaıdy.

– Kúni keshe «Jas alash» gazetinde ja­ryq kórgen «Dýlatqa duǵaı sálem» de­gen maqalany oqyp, «Gaýhartas» tó­ńi­regindegi áńgimeni qalaı qabyl­da­­rymyzdy bilmeı ańtarylyp otyrmyz. Siz Tursynbek Eshenqulov degen avtor­dy tanısyz ba?

– Mundaı adamnyń bar ekenin keshegi kúni «Jas alashtan» maqalasyn oqyǵanda bir-aq bildim. Qansha oılansam da, famılııasyn esime túsire almadym. «Eı, osyndaı jazýshyny bilesiń be?» dep dostarymnyń bárinen jaǵalata surap shyqtym. Olar da «ondaı jazýshyny bilmeımiz» deıdi.

Eger osy avtordyń tatymdy bir shyǵarmasy bolsa, oqymasaq ta, endigi atyn estıtin edik. Oqyǵam da joq, kór­gem de, bilgem de joq. Qysqasy, ondaı jazý­shynyń bar ekenin bilmeımin.

– Sizben birneshe ret joly túıisip, jolyqqan eken. «Uzynaǵashqa kelgen kezinde birge júrdik, qurmettedik, qadir­ledik» dep otyr. Bálkim umytyp qal­ǵan bolarsyz?

– Baspaǵa qoljazbasyn qushaqtap, papka, sómke kóterip keletinder júz-júz­dep sanalady. Qaısy biri esińde qa­la beredi? О́zi aıtqandaı, keshendi qoı brıgadasy týraly jazylǵan qol­jaz­ba bolsa, onda kóp bolsa, ocherkter jınaǵy shyǵar. Tipti ocherktiń rýhynda jazyl­ǵan povest bolar. Qaıta-qaıta esi­gin qaǵyp, syǵalap qoımaǵannan keıin baspalar kitabyn shyǵaryp berip qutylyp jatatyn kezi bolatyn edi. «Sherhannyń ornyna sen keldiń» deıdi. Men eshqashan Sherhan Murtazanyń ornyna dırektor bolyp barǵan emespin. Televıdenıeni basqarǵannan keıin 1992 jyly «Jazýshy» baspasyna ǵana dırektor bolyp bardym. Al Sherhan eshqashan ol jerde dırektor bolǵan emes. «Juldyz» jýrnalynan ketip «Ja­lynǵa» barǵanymda, bas redaktor Tumanbaı Moldaǵalıev bolatyn.

– Maqala avtory «Gaýhartasqa» baı­lanysty bes túrli ýájdi kóldeneń tar­typ, fılm ssenarııinde óziniń «Qur­dastar» povesiniń jelisi paıdala­nyl­dy dep otyr. Siz qandaı dáleldi al­ǵa tartasyz?

– Buǵan deıingi suhbattarymda aıtyp kele jatqanymdaı, «Gaýhartas» 1967 jy­ly jazyldy. Maqalada «Isabekov áskerde júrgen, vyshkanyń tóbesinde turǵan adam qoı týraly qaıdan biledi» deıdi. Sonda adam shyǵarmasyn qoıǵa qarap otyryp jaza ma? Ýnıversıtetti bitirgennen keıin Máskeýdiń túbindegi Ký­bınka degen jerde áskerde boldym. Qalyń orman. Kúzette turasyń. Temir bóshkelerdiń ústine gazet tósep, arqamdy qabyrǵaǵa súıep turyp osy «Gaý­hartasty» jazyp edim. Ony áskerı boryshyn birge ótep júrgen qazaq jigitterine oqyp beretinmin. Olar da «povest sonymen nemen bitedi, tez jaz, bileıik» dep kún saıyn asyqtyratyn. «Gaýhartas» Almatyda júrip, kúnine  júz ret estigen ánimiz ǵoı, al áskerde júr­gende, postta turyp Bıbigúl Tóle­ge­novanyń oryndaýyndaǵy tunyp tur­ǵan tańǵy aýany tilip, ormanda tógi­lip estilgen «Gaýhartastyń» áseri bó­lek edi. Kózimnen jas yrshyp ketti. Alys­ta júrseń, ormanda júrip estiseń, eliń­niń bir ushqyny kelip júregińdi jelpip ótkendeı, kóńiliń bosaıdy eken. «Qalaıda sulýlyq jaıly bir shyǵarma jazý kerek eken» degen oı alǵash sonda keldi. Birden keıipkerimniń aty oıyma tústi. «Saltanat!» Povest 1968 jyly jaryq kórdi, fılm 1975 jyly túsirildi. 1979 jyly nemis tilinde jarııalandy. Al T.Eshenqulovtyń aıtýynsha, kitaby 1980 jyly shyǵypty. Sonda men ony qalaı urlaımyn, jala jabýdyń da qısyny bolmaı ma? «Gaýhartastyń» ekranǵa shyq­qanyna 44 jyl boldy. Jarty ǵa­syr. Sonda bul adam osy ýaqytqa deıin qaı­da júrdi? Nege úndemeı keldi? Endi kelip aıdy aspanǵa shyǵarýyna jol bolsyn. «Isabekov meniń shyǵarmamnan ur­lap alypty» dep, keshendi qoı brıgada­syn epızodtan aldyrtyp tastaǵan bolsa, men qýanǵan bolar edim. О́ıtkeni sol keshendi qoı brıgadasy týraly kadr­lerdi Ortalyq Komıtet bizdiń erki­miz­den tys kúshtep kirgizgen bolatyn. Kúsh­tep qosylǵannan keıin deneniń ar­tyq múshesi sekildi osy ýaqytqa deıin qolaı­syzdyq sezinemin. Ony kim qos­qa­nyn da bilmeımin. Keshendi brıgada fılmge engizilmese, Máskeý ssenarııdi bekitpeımiz dedi. Kıiz úıdiń ishindegi partorg ótkizip otyrǵan jınalysty kórgen saıyn aza boıym qaza bolyp, azappen kórip otyramyn nemese múlde syrtqa shy­ǵyp ketemin. Qoı sanyn pálenbaı mıllıonǵa jetkizemiz degen keshendi qoı brı­gadasy týraly uran búkil Qazaqstan boıynsha kóterilip jatqan kez. «Bul qoı týraly, qoıshy jaıly shyǵarma emes qoı, bul adam týraly, mahabbat týraly dúnıe» dep talaı qarsy bol­dym. Myna avtordyń aıtýynsha, «Gaý­har­tas» quddy qoı týraly shyǵarma. Joq, bul adam týraly, adamdardyń ara qatynasy, romantıka, án, sulýlyq týraly shyǵarma. Oǵan qarama-qaıshy dórekilik, tońmoıyndyq. Biraq sol dóre­kiliktiń ózi ánniń, ádemiliktiń aldyn­da álsizdik tanytyp, adamnyń jan dú­nıe­­sine úlken ózgeris ákelmeıtin be edi? Fılmniń sońynda áskerge ketip bara jatqan Qaıyrken men shyǵaryp salý­ǵa bara jatqan ákesi «Saltanattyń molasynyń basyna baryp Quran oqyp qaıtaıyq» deıdi. Molaǵa jaqyndaǵanda, ákesi kún salyp qarap: «Náleti, mynaý qonaqtap otyrǵan mola búrkit qoı deımin, júr tez» dep jedeldetip kelse, jastaı jany úzilgen jarynyń basynda Tastan otyr. Mine, mahabbat, mine, qımastyq. Tastan bulardy kóredi de, uıalyp, ári qaraı saıdyń tabanyna túsip ketedi. Al oılaıyqshy, arzandap ketken bizge úırenshikti mahabbat kúshti me, eshqashan daýystap aıtylmasa da, tastan da qatty minezin aıaýly janǵa degen sezimi jibitken Tastannyń mahabbaty kúshti me? Qazaqy tárbıemen ósken Tastan «súıem» degen sózdi anasynan qaıta týsa da aıta almas edi. Áıelge kóńil bólmeý, «haliń qalaı?» degenniń ornyna «áli jatyrsyń ba?» dep dúńk ete qalý naǵyz qazaqy minez emes pe? Avtor «meniń keıipkerimniń de aty Saltanat edi» deıdi, Saltanat degen keıipker M.Áýezovte de bar. Múmkin M.Áýezov te budan alǵan shyǵar. Qysqasy, 44 jyl ótkennen keıin nege daý kóterip otyrǵanyna men tańǵalyp otyrmyn.

– Tapsyrys bolýy múmkin be?

– Menińshe, osynyń arǵy jaǵynda bireýler turǵan sekildi. Solardyń aıtaǵymen jazylǵan dúnıe dep bilemin. Adam shyǵarmashylyqpen aınalysamyn deıdi, jazýshy bolamyn deıdi. Tyrysady. Biraq qolynan kelmegennen keıin oıdyń tuńǵıyǵyna túsip, ne isterin bilmeı daǵdara bastaıdy dep joǵa­ryda aıttym ǵoı. «Atyń shyq­pa­sa, jer órte» deıdi mundaıdy qazaq, atyn shyǵara almaǵan soń «japtym jala, jaqtym kúıege» úıir keledi. «Bul pálenge de syn aıtqan, Dýlat Isa­bekov osydan urlap alǵan eken» degen sóz kóńilin marqaıtady. О́zim de oılap otyrmyn, «mynadan urlasam, kózim ábden qaraıǵan eken», dep. Dýlat Isa­be­kov odan urlaǵansha, qońyz terip ketpeı me? Orys mysalynyń atasy  Kry­lov jaryqtyq qandaı danyshpan edi. Osyndaıda «Pil men qanden» eriksiz eske túsedi. Aýyldyń, aýdan­nyń deńgeıinen ári aspaǵany, ki­tap oqy­ma­ǵany, bilimsizdigi kózge uryp tur. Áýelde aıtysaıyn dep oıladym, biraq aıtysý úshin de sózińdi áýre qy­la­tyn adam kerek. Eger aty bar, zaty bar zamandastarymnyń biri bolsa, sóz joq, aıtysar edim jáne óziniń ejelden menimen etene aralasatyndaı «Dýlatqa duǵaı sálem» deýge haqysy bar ma? Tany­maımyn da ǵoı. Eger dál osy adam ózin shynymen de jazýshymyn dep oılaı­tyn bolsa, onda shyǵarmashylyqtyń rýhy soǵyp ábden quryǵan eken. Adam bos qııaldy qýalaı bermeı, ómirdiń shyn­dyǵyn taný kerek. Al Gýmılev aıt­paqshy,  ómirdiń shyndyǵyn úsh bıik­tikten qaraý kerek: tyshqannyń ini­nen, tamnyń tóbesinen jáne qus ushar bıik­tik­ten. Qus ushar bıiktikten qarap, oılaı­tyn jazýshy bizde kemde-kem. Aıta bersin, meıli, «Gaýhartas» qaralaǵannan qulap qalmaıdy. Statıstıka deregine qaraǵanda, televızııalyq reıtıng boıynsha, «Gaýhartas» «Qyz Jibekten» keıingi ekinshi orynda nyq turǵan fılm. Bul – halyqtyń mahabbaty. Halyqtyń pikiri.

– Kerisinshe, avtor meniń aty-jónimdi tıtrge jazdyrsań ádilettilik bolar edi dep otyr ǵoı.

– Tıtrge atyn jazý úshin aldymen rejısser Shárip Beısenbaev marqumdy tiriltýimiz kerek jáne ne úshin onyń atyn fılmge qosýymyz kerek? Sypaıylap aıtqanda, muny endi aqyldy adamnyń sózi dep aıta almaımyn. «Amangeldi» fılmin, Beıimbet Maılındi mysalǵa keltiripti. Qazir oılaımyn, Beıimbet Maılın de dál osyndaı jalaqorlardyń kesirinen qurban bolmady ma eken dep! Al B.Maılın ssenarııdiń avtory bolǵan adam. Qara quzǵyndardyń qýdalaýyna túse bastaǵan 1937 jyly-aq ssenarııden atyn alyp tastady. Keıin aqtalǵan soń amalsyz qaıta jazdy. Al bul adamnyń ne qatysy bar? Birigip jazyp, belgili sebeppen aty túsip qalsa, «men de avtory edim» dep bálkim sol kezde aıtýyna bolar edi. Taǵy da Krylovtyń «Túlki men júzim» deıtin mysalyna júginýge týra keledi. Bıikte turǵan júzimge qoly jetpeıtin bolǵan soń «qoıshy, sony jemeımin» deıtininiń keri. Boıy jetse, jeıtin túri bar. Al maqtanshaqtyq pen áli kelmeıtin iske urynatyn adamnyń qylyǵyn «О́giz ben baqasynda» Krylov qalaı ájýalaıtyn edi? Sýdyń jaǵasyndaǵy ógizdiń janyna kelip, ógizdeı bolamyn dep, jel tartyp, sýdy ishe-ishe, isip-keýip, qarnyn kergen  baqa jarylyp ólip ketpeı me? «Tyryspa qalqam-aı, qolyńnan kelmes­ke, bolarsyń baqadaı, kóp tússeń eges­ke»...

– Áńgimeńizge rahmet.

Áńgimelesken Aıgúl AHANBAIQYZY,

«Egemen Qazaqstan»