Shyńǵystaýdyń Shákiri

Osydan otyz jyl buryn Qazaqstan Táýelsizdigin alyp, Tuńǵysh Prezıdentin saılady. «Bataly el kógerer» degen yrym­men toqsandaǵy Shákir Ábenov ha­lyqty bolashaqqa bastaǵan Nursultan Nazarbaevqa aq batasyn berdi. El er­kindigin ómir boıy ańsap kelgen Shákir aqynnyń bata berýi zańdy edi. Abyz aqsaqal sahnada Nursultan Nazarbaevtyń ıyǵyna oıýly shapan jaýyp, qurmet kórsetkeni de eldiń kóz aldynda.

«Batanyń eki joly bar, biri – negizgi bata, biri – lebizdi bata deıdi. Negizgi bata – halyqtyń batasy. Sol úshin úsh min­det atqarý kerek. Birinshi – jumysker, dıqanshy, mal ósirýshi sharýalardyń eńbegine ysyrap jasatpaı, durys baqylap otyrý. Ekinshi – halyqqa zııan keltiretin, zorlyqshyl zulymdarǵa aıaýsyz jaza berip, tyıym salý. Úshinshi – áldekim qate­lesse, halyqtan keshirim surap, óz qatesin ózi túzeý. Mine muny halyq beretin negizgi bata deıdi. Meniń beretin batam – halyqtyń ańsaǵan armany, keleshekten tileýi» dep Tuńǵysh Prezıdentke aq batasyn bergen.

Ábennen qozǵalǵan áńgime...

Aqyn, folklorshy, sazger Shákir Ábenulynyń týǵanyna bıyl 120 jyl toldy. Soǵan oraı aqynnyń qyzy, ári Qundyzdy aýylyndaǵy mýzeı-úıiniń ekskýrsovody Sana Shákirqyzymen áńgi­meleskenbiz. 2002 jyly Abaıdyń «Jı­debaı-Bórili» memlekettik tarıhı-má­denı jáne ádebı-memorıaldyq qo­ryq-mýzeıi quramyna ótken aqyn­nyń mýzeıindegi qundy jádigerler men sarǵaıǵan qoljaz­balardy Sana Shákirqyzy birneshe jyl úıdiń shatyrynda, sandyqta saqtap kelgen eken.

– Ákem týraly kóp jazyldy. Biraq sen mynaý bir derekti jazyp al, – dep ashyla sóıledi. – Áben atamyz baı-manap bolǵan adam. El bıleý saıasatyn jaqsy meńgergen. Arhat pen Qundyzdy aýyldarynda bolys bolypty. Aıtaıyn, birde Abaı atamyz Qundyzdynyń Aqshıli degen jerine keledi. Sonda Dútbaı qudasy turatyn. Kelgendegi sebebi, «Qundyzdy aýylyn Dútbaı bılesin» depti. Bizdiń atamyz da minezdi adam ǵoı. Aýylyn bireýge basqartsyn ba?! Sol eki ortada jaǵdaı shıelenisip, búkil tobyqty jınalǵan. Áben atamyzdyń Nurǵazy degen sodyrlaý inisi bolypty. Sol bildirmeı qamshysyn ala shyǵady. Atamyz: «Áı, Abaı qoı! Alsań Arhatty al, Qundyzdyny bermeımin» dep ymyraǵa kelgisi kelgen. Abaı da qı­tyq­qan bolýy kerek. Sol kezde Nurǵazy qamshymen basynan salyp kep jiberipti. El shý etken. Budan soń Nurǵazy birjola aıdalyp keteıin dep tur. Inisin aman alyp qalý úshin Áben atamyz «men urdym» dep, aıyppul tólep qutylypty. El arasynda «Áben Abaıdy urdy» degen qaýeset sodan qalǵan, – dep áriden, Ábennen qozǵady áńgimesin.

Áben Bitimbaıuly týraly áńgime-derekter az emes. Erteńine kóregendikpen qaraǵan ol balasy Shákirdiń tárbıesine kóp kóńil bólgen. Musylmansha hat tanyt­qan, dombyra shertýge úıretken. Keıin Semeıdegi Prıhodskaıa shkolada úsh jyl oqytyp, 1915 jyly er balalar gımnazııasyna bergen. Ýfadaǵy «Ǵalııa» medresesinen alǵan bilimi de bar. Áben qajy ózi saýda-sattyqpen de aınalysqan. Aýylǵa ıne-jip, kerek-jaraqtaryn jetkizip turǵan.

– Atamyz suńǵyla kisi eken. Baıkókshe, Janaqtaı aqyndardy aýylyna shaqyrtyp, dombyra tartqyzǵan. Ákemiz bes jasynda-aq «Qozy Kórpesh – Baıan sulý» dastanyn tyńdap, jattap alady eken. Keıin, 1917 jyly dastandy ózi qaıta jazyp shyqqan. «Tań sheber – Japal» poemasy da ómirde bolǵan oqıǵa, – deıdi Sana Shákirqyzy.

Sonymen qatar Shákir Ábenov «Keı­pin batyr», «Ortaq aral», «Qorqyt qo­by­zy», «Pármen», «Aldanǵan qyz», «Pat­­sha men baıǵyz», «Ana mahabbaty», «Toq­­tamys batyr» atty tarıhı-tanym­dyq ta­qyryptaǵy dastandardyń, «Shyń­ǵystaý», «Shyńǵystaý sazy» degen jyr jı­­naqtarynyń avtory. Jıyrmadan astam án-kúıi jáne bar. Shákir Ábenovtiń taǵy bir qasıeti – Fırdaýsı, Naýaıdan bas­­tap, Buqar, Janaq, Syrbaı syndy jy­raý­lardyń jyrlaryn, Abaı, Shá­kárim, Kókbaılardyń óleńderin óle-ólgenshe jadyna saqtap júrdi. Lermontov, Pýsh­kınderdi de jatqa soǵatyn. Temirden túıin túıgen ustalyǵy da bar edi.

Túrmedegi tús

Shákir atanyń ult úshin etken eń­begi ushan. Sol úshin de san ret sotty bol­ǵanyn, qýǵyn-súrginde júrgenin bi­lemiz. Bile tura, tyń derekter aıta ma dep Sana Shákirqyzynan atanyń aıdaý­da júrgen jyldarynan syr shertýdi suradym. Tereń tynystap, «Bizdiń kór­megen taýqymetimiz bar ma?!» dep oıǵa shom­ǵandaı boldy. Ákesiniń ómiri kóz aldynan kınolentadaı ótip jatsa kerek.

– Azǵantaı tobyqtyny bir arnaǵa toǵystyryp ustaǵan Qunanbaı myqty adam edi. Aıtpaǵym, Keńes ókimeti meniń ákeme Qunanbaıdyń qataldyǵyn, baı-shonjarlardyń ádiletsizdigin kórsete otyryp, óleń jaz degen ǵoı. Mundaıdy kútpegen ákem birden bas tartqan. «Sender úshin ata-babamdy jamandap, qarǵysqa ushyramaımyn. О́mir-baqı súıegime tańba bolady» dep kese sóılegen. Sol úshin de shyǵar, aıdaýda boldy. Baıqaısyń ba, Keńes ókimetin maqtap jazǵan birde-bir óleńi joq, – dedi nyǵyzdaı sóılep. – 1931 jyldan bastap qýǵynǵa ushyrady. Kám­peskeleýge qarsy shyqty, Keńes óki­metiniń tapsyrmasyn oryndamady. 1928 jyly Sáken Seıfýlınderdiń bastaýymen qazaq jazýshylarynyń «Alqa» degen shyǵarmashylyq uıymy qurylyp, Shákir Ábenuly sonyń hatshysy bolǵan. Ilııas, Sákendermen jaqyn aralasty. Beıimbetti qarapaıym, momyn dep otyratyn. Bes-alty ret temir torǵa qamaldy. Almatynyń Boraldaı túrmesine túskende «Shákir bastaǵan topty aman alyp qalamyz» degen jaqtastary kamera ishinen jerasty jolyn qazyp, qashyp shyqqan. Al Sákender otyrǵan qapastyń qabyrǵasy sement bolyp, uńǵı almaǵan. Olar sol jerde atylyp ketti. Ákemniń áńgimelerin umytpaımyn. Taǵy birde Qaıym Muhamedhanovpen bir túrmede otyrdyq deıtin. Sonda taǵy bir ólimnen qalypty. Pogondylar abaq­tydaǵylardy asyraýǵa múmkindik joq, 1000 adamnyń 500-in atý kerek dep tizim jasaǵan eken. Sapqa turǵyzǵanda Qaıym Muhamedhanov, «ólsek birge óleıik, ól­mesek birge qaıtamyz» dep Shákir ekeýiniń ortasyna egde jastaǵy qarııany qoıa qoıypty... Ákemizdiń tartpaǵan azaby bar ma, – dep ótken ómir soqpaǵyn esine aldy Sana Shákirqyzy.

Aıtýynsha, Shákir Ábenuly 1961 jyly Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy Ábdildá Tájibaevtyń kómegimen aqtalypty. Mýzeıdiń sóresinde turǵan akkordeon men jazý mashınkasyn sonaý Sibirdegi abaqtydan aqtalyp shaqqanda arqalap alyp kelipti. Bostandyqqa 1954 jyly shyqqanymen, aýylyna bir jarym jyldan soń jetken.

– Marınovskidegi Aleksandr túr­mesinde nemistiń bir ǵalymymen otyrypty. Egde jastaǵy kisi bolsa kerek, sonyń as-sýyn berip, kútimin jasaǵan eken. Mýzykalyq aspaptarda oınaýdy da nemistiń qarııasynan úırengen ǵoı. Ákemizge rıza bolǵan ǵalym akkordeon men jazý mashınkasyn syılap jibergen. Biraq túrmeden shyqqan soń birden úıge orala almady. Jolyna aqsha tabý úshin án salǵan, akkordeonda oınaǵan. Orystyń ánderin naqyshyna keltirip oryndaıtyn.

Iá, Sibirden myńdaǵan shaqyrymdy jaıaý basyp ótip, Shyńǵystaýǵa jetý ońaı emes. Qystyń aıazynda qar tósenip, muz jastandy. Aıtsa aıtqandaı, tartpaǵan taýqymeti qalmapty. Astań-kesteń zamanda Uly Otan soǵysyna qatysyp, keýdesin oqqa da tos­ty. Túrmede jatqanda ákesi túsine kirip, «so­ǵysqa barsań, aman oralasyń, qamaqta jatsań, ólesiń» dep aıan beripti. Sodan qyryq jasynda qarý alyp maıdanǵa attanǵan.

«Keńshilik zaman týady»

Soǵysqa deıingi taǵdyry da ashy boldy. Ákesi erkeletip ósirgenimen, ózi dúnıe salǵan soń Shákirdiń sońyna sham alyp túskender az bolmady. Oǵan ákesiniń Mekkege barǵany da sebep bolsa kerek. Otbasylyq ómiri de qıyndyqqa toly edi. Tuńǵyshy Kenesarydan aıyryldy, Saparǵalı degen uly 1930 jyldary ashtyqtan kóz jumdy. Sol jyldary áıeli de ómirden ozdy. Al qyzy Oryntaı Mataı stansasynyń balasyna turmysqa shyqqan. Keıingi áıelinen Daýa, biz áńgimelesip otyrǵan Sana apaı týǵan.

Daýa Shákirovany «Qyz Jibektiń» róline 400 qyzdyń ishinen tańdap alyn­ǵanyn bireý bilse, bireý bilmeıdi. 1966 jyly basty rólge irikteýden ótip, 1967 jyly fılmniń basty róline shaqyrt­qanda Daýa ómirden ótip ketken edi.

– Daýa 21 jasynda ǵana dúnıe saldy. Adam qolynan dep oılaımyz. Biraq bizge trolleıbýsta toq soqty dedi. Anamnyń jylaǵany áli kóz aldymda. Ákem bolsa, qaıtys bolaryn sezip júrdi. Úsh kún boıy Kólenbaı aǵanyń úıinde jatyp aldy. Keıin qaıdan bildiń dep surasaq, «túrmede otyrǵanda 21 jylǵa aldanysh berem dep aıan bergen» dep jaýap qatqan edi. Iá, Daýanyń tal boıynda bir min joq sulý edi. Bir aıdan soń sińlim qaıtty. On ekini jerge kómdik. Ákem men sheshemniń kórmegeni joq. Sonda ákem: «Dóńgelegen dúnıe. О́mir súrý úshin shydamdylyq, qaısarlyq, batyldyq, adaldyq, sabyrlyq kerek» dep otyratyn. Anam Serikbóbe Moldahanqyzy da myqty adam boldy, – deıdi Sana apaı kúrsinip.

«Abyz aqsaqaldyń aqyndyǵy óz aldyna, sáýegeıligi de bolǵan eken...» dep áńgimeni sabaqtaı túskim keldi.

– Iá, ózimiz tańǵalatynbyz. Nursultan Nazarbaev Prezıdent bolǵanda, «bir ret saılandy, endi bes ret saılanady» degeni esimizde. Sodan soń, «soǵyssyz bir zulmat zaman keledi» ári qaraı keńshilik zaman týatynyn boljady, – deı bergende «áýmın» destik. – Ákem Abaı týraly das­tan jazyp otyryp, «men Abaıdy jaza almaıdy ekenmin, Shákir bolyp ketti» dep qaǵazyn otqa laqtyryp jiberdi. Eki-úsh qaǵazdy qosa laqtyrdy. Lap ete tústi. Julyp aldym. О́rtenip úlgeripti. Bútin jerine kóz júgirtsem, aqtalǵany týraly jazypty. Shet-shetin qıyp, bir kitaptyń arasyna sala salǵam. Qazir qundy muraǵa aınaldy. Mýzeıde tur, – deıdi Sana Shákirqyzy.

Mýzeıde Ábenniń áýletinen qalǵan 364 jádiger bar. Ábenniń 1912 jylǵy dombyrasy, myltyǵyna deıin tur. Shákir aqsaqaldyń saıatshylyqpen aınalysqanyn ańǵartatyn kók qarshyǵasynyń tulyby da murajaıǵa qoıylǵan.
Bıyl Shákir Ábenulynyń 120 jyl­dyǵyna oraı Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» memlekettik tarıhı-mádenı jáne ádebı-memo­rıaldyq qoryq-mýzeıine qarasty Qun­dyz­dydaǵy Shákir Ábenulynyń mý­zeı-úıi tolyq jóndeýden ótip, qaıta jań­ǵyr­dy.

Shyǵys Qazaqstan oblysy,

Abaı aýdany