Qazaqtyń mámilegerligi

Osy oraıda joǵaryda sóz bolǵan hal­qymyzdyń myqtylyq qasıetteri jaıly aıtar bolsaq, sonyń biri – mámilegerligi. Tipti óte erte ǵasyrlarda atalarymyz el ishinde oryn alǵan daýly oqıǵalardy ádildikpen ólshep, mámilegerlikpen sheship otyrǵan. Mámile degenimiz – ortaq múddeler toǵysy. Iаǵnı qos tarapty berekege shaqyryp, ekeýiniń de maqsat-múddesin tolyq qanaǵattandyratyn – izgi jol.

Belgili fılosof ǵalym Tóleýǵalı Býr­baev óziniń «Ult mentalıteti» atty eńbe­ginde, qazaqtyń ejelgi mámilegerlik ilimin qazirgi qoǵamdyq saıası arenada qoldanylyp júrgen «toleranttylyq» sóziniń balamasy retinde túsinýge bolady dese, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Aınur Ábdirásilqyzy: «Qazaqtyń mámilegerligi – sharasyz kónbistik emes, parasatty mámilegerlik; ǵasyrlar tájirıbesi negizinde qalyptasqan ómir súrý óneri, ádebi, mádenıeti. Ol – dúnıetanymnyń, oı-óristiń, paıymdaý qabiletiniń keńdigi, beıbitsúıgishtik, darhandyq, jan jomarttyǵy sekildi abzal qasıetterdiń jıyntyǵy. Onyń shegi «Ashylyp kelgenge alaqan, jumylyp kelgenge judyryq» qaǵıdatymen belgilengen. Qazaq – kekshil emes, tekshil el. Sol tektiliktiń bir ólshemi – osy mámilegerligi. Qazaqtyń mámilesi – qasqaıa qarsy turyp, alysýǵa emes, qalaýyn taýyp, kelisýge negizdelgen» dep jazady.

Rasynda, qazaqtyń mámilegerligi –  bilimniń qaınary hám parasattyń paıymdy joly, sondaı-aq qoǵamdy turaqtandyrýdyń kemel úlgisi. Mysaly, maıdanger jazýshy Baýyrjan Momyshulynyń «Ushqan uıa» atty kitaby bar. Batyr atamyz osy týyndysynda baıyrǵy qazaq ómiriniń etnoturmysyn jáne keremet mámilegerligin sýretteı bilgen. Baýkeńniń naǵashysy Tekebaı bı men Baızaq datqanyń balasy Qabylbek ekeýi bolystyq saılaýǵa qatar túsetin bolady. Báseke bolǵan soń qos taraptyń bir-birinen min izdeýi zańdylyq. 

Osy oraıda Qabylbektiń jaqtaýshylary Tekebaı bıdi «barymtaǵa beıim, para alady» dep oıazǵa aryz jazǵan eken. Bundaı jalaǵa jany kúıingen Tekebaıdyń úlken uly Serkebaı saıdyń tasyndaı onshaqty jigitti bastap  atqa qonady. Aıdyndatyp Qabylbektiń aýylyna keledi. Ákesiniń qarsylasy Qabekeńe  tike kirip baryp, ony armansyz balaǵattaıdy. Qabylbek bolsa bylq etpeıdi. Tipti qabaǵyn da shytpapty.

Serkebaıdyń sózi shamyna tıgen aýyl azamattary «Ýa, Qabylbek, ordamyzǵa at oınatatyn bular kim edi, ulyqsat et tilersekterin tilip, aıaǵyn aspanǵa qaratyp asyp qoıalyq» dep, kijinedi. Tipti keıbir des bermeı eleýrep bara jatqan jigitterge Qabylbek «toqtańdar» dep aqyryp: – Erteń kóresińder, opyq jeıtin Serkebaıdyń ózi bolady, – deıdi.

Osylaı meımanasy asqan Serkebaı shapqan kúıi ákesiniń aldyna baryp:

 – Qabylbektiń eki aıaǵyn bir etikke tyqtym, tipti ol jumǵan aýzyn asha almady, – deıdi elirip. Tekebaı bolsa jastyqtan basyn kóterip mán-jaıǵa qanyqqan soń balasyna «baryp turǵan aqymaq ekensiń, ózińnen 20 jas úlken adamǵa qalaı dátiń baryp til bezediń» dep nalıdy.

Sodan Tekebaı bı at-shapan aıybyn daıyn­dap, eldiń ıgi-jaqsylaryn bastap, kináli Serkebaıdy aldyna salyp jolǵa shyǵady. Aýylǵa at shaptyrym qalǵanda Tekebaı balasy Serkebaıdy aldyna salǵan boıy toptan ozyp shyǵyp: «Eı, Qabylbek, meniń myna kúshigim saǵan sháýildegen eken, aıybyn kóterip aldyńa keldim, sirá keshirersiń» deıdi.

Joǵarydaǵy sózdi estigen Qabylbek bıdiń de qabyrǵasy sógilip:

– Ýa, tekti arysym Tekebaı! Sen aýylyma kelgende sózińdi men attyń ústinde turyp tyńdappyn-aý keshir. Sen aǵa emessiń be, meniń aıbym Serkebaıdan asyp ketti bilem. Qaıta at-shapan aıybyń menen Tekebaı aǵa, keshirgeısiz – dep, ıilipti. Onymen qoımaı tý syrtynda qaýmalap turǵan qaýymǵa «Ýa, aǵaıyn saılaýǵa túspeımin, qoıdym. Meni syılasańdar daýystaryńdy Tákeńe berińder!» dep aıǵaı salypty.

Qaıran atalarymyz-aı, eldiń berekesi úshin bılik-mansapty qıyp tastap, mámilegerliktiń týyn jyqpaǵan.