Qarjy • 09 Tamyz, 2022

Bankterdiń «bas aýrýyna» aınalǵan nesıe aınalymda ıgilikke jaraıdy

389 ret kórsetildi

Ekinshi deńgeıli bankterdegi strestik aktıvterden arylý úshin jaqynda ǵana zańǵa ózgerister engizilip, endi zańdy tulǵa men kásiporyndardyń «ýly» kredıtin jeke ınvestorlar da satyp alý múmkindigine ıe bolǵan edi. Jalpy alǵanda, memleket strestik aktıvpen kúreske belsene kiristi. О́ıtkeni jumys istemeı turǵan nesıe­ler bankke de, ekonomıkaǵa da úlken zııan shekkizedi. Túpki zar­daby aýyr bolar túıtkilmen qa­irden bastap aınalysqan abzal. Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi sońǵy 5 jylda qar­jy ınstıtýttaryndaǵy strestik aktıvter kóleminiń aıtarlyqtaı qys­qarǵanyn aıtady.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Agenttik tóraǵasynyń orynbasary Oljas Qızatovtyń aıtýynsha, qazir strestik aktıvterdiń kólemi sektordyń qarjylyq turaqtylyǵyna qaýip tóndirmeıdi. Sol sebepti basty mindet retinde «strestik aktıvterdi ótkizýdiń naryqtyq tetikterin damytý» jospary alǵa shyqty.

Memleket basshysy Q.Toqaev «Halyq birligi jáne júıeli refor­malar – el órkendeýiniń berik negizi» atty 2021 jylǵy 1 qyrkúıektegi Qazaqstan halqyna Joldaýynda stres­tik aktıvter deńgeıin tó­men­detý jónindegi jumystyń asa mańyzdylyǵyn atap ótip, buǵattalǵan aktıvterdi ekono­mıkalyq aınalymǵa qaıtarý qajet, alaıdy ol naryqtyq negizde ǵana jú­zege asyrylýǵa tıis degen edi.

2017 jyldan bastap Qazaqstanda strestik aktıvterdi tómendetý boıynsha túbegeıli sharalar qabyldandy. Nátıjesinde bank sektorynyń stres­tik aktıvteriniń mólsherin aıtar­lyqtaı azaıtýǵa múmkindik týdy, baǵalaý boıynsha 2017 jyldan bank júıesi negizinde strestik aktıvterdiń mólsheri 7,7 trln teńgeden 2022 jyldyń ortasyna 2,4 trln teńgege deıin tómendegen.

«О́tken jyldarda bank sektorynda jınaqtalǵan jumys istemeıtin aktıvterdiń joǵary kólemine baılanysty problemalardyń basym bóligi sheshimin tapty nemese retteý prosesinde. 2021 jyldyń basynda strestik aktıvterdiń bankter men SABU-nyń balansynda bolýy­n 5 jylǵa deıin shekteıtin retteý sharalary qabyldandy, sondaı-aq SABU-nyń problemalyq qaryzdardy basqarý jáne esepten shyǵarý boıynsha, onyń ishinde sheteldik kapıtalmen birlesken kásiporyndar qurý arqyly ókilettikteri keńeıtildi. Atalǵan sha­ralar problemalyq aktıvterdi qal­pyna keltirý prosesin jedeldetýge jáne olardy odan ári iske asyrýǵa yqpal etedi. Investorlar úshin strestik aktıvterdiń tartym­dy­lyǵyn arttyrýǵa provızııalardy qalyp­tastyrý praktıkasyn jetil­dirý jáne kepil múlkin baǵalaý qajet­tiligin kórsetken, 2019-2020 jyl­dary júrgizilgen sapany táýelsiz baǵalaý (AQR) nátıjeleri boıynsha qabyldanatyn sharalar yqpal etetin bolady», deıdi O.Qızatov.

Osyǵan baılanysty bankter óz­deriniń bıznes-prosesterin jaq­sartý boıynsha túzetý sharalarynyń jos­paryn ázirlep, agenttikpen kelisken.

«Sondaı-aq agenttik bankterdiń óziniń kredıttik portfelderi boıyn­sha provızııalardy ýaqtyly jáne tolyq qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan retteýshi talaptarǵa ózgerister qabyl­­dady. Bul talaptar 2022 jyldan bas­tap qoldanylady. Retteý shara­laryna qosymsha strestik aktıvterdiń deńgeıi joǵary bank­termen jumys kúsheıtildi, olarmen 2026 jylǵa qaraı strestik aktıvterdi kezeń-kezeńimen 0,9 trln teńgege deıin qysqartý jónindegi sharalardy iske asyrý uıǵarylatyn jeke josparlar kelisildi. Atalǵan bankter kepilderdi óteý, satý, qaryzdardy esepten shy­ǵarý jáne sapasyn jaqsartý ese­binen, onyń ishinde problemalyq qaryzdardy 694 mlrd teńge somasyna esepten shyǵarý esebinen is-sharalar josparyn 1 trln teńgege nemese 55%-ǵa oryndady», deıdi agenttik ókili.

Sonymen qatar bıyl bankter jeke tulǵalardyń problemalyq qa­ryzdarynyń aǵymdaǵy deńgeıin tómendetý boıynsha jeke jos­parlar jasaǵan. Bankter retteý jónindegi is-sharalarmen shamamen 630 myń qaryz alýshyny, onyń ishinde halyqtyń áleýmettik osal toptaryna jatatyn 84,7 myń qaryz alýshyny qamtýdy josparlap otyr. Salyqtyq sharalar sheńberinde 2020 jyly salyq zańnamasyna bank onyń bereshegin esepten shyǵarǵan kezde zańdy tulǵalardy salyq tóleýden bo­satýdy, sondaı-aq PKQ-dan stres­tik aktıvterdi satyp alatyn ınves­torlardyń salyqtary boıynsha shyǵystardy azaıtýdy kózdeıtin túzetýler qabyldandy.

Qabyldanǵan sharalar retteý­shiniń aktıvterdiń ádil qunyn baǵalaý praktıkasyn, bankterdiń stres­tik aktıvtermen jumysy boıynsha talaptardy jaqsartý jónindegi ke­shendi jumysynyń bir bóligi bolyp sanalady, bul jıyntyǵynda barabar naryqtyq qundy jáne mámilelerdiń ashyqtyǵyn qalyptastyrady.

«Bizdiń baǵalaýymyz boıynsha, strestik aktıvterdiń ortasha mólsheri 2022 jyly shamamen 2,4 trln teńgeni nemese bank júıesi aktıvteriniń 6,1%-yn quraıdy. Jumys istemeıtin kredıtterdiń úlesi bank sektorynyń jıyntyq nesıe portfeliniń 3,6%-yn nemese 0,8 trln teńgege teń. Osy­laı­sha, qazirgi ýaqytta bank júıe­si boıynsha strestik aktıvterdiń deńgeıi Qazaqstannyń qarjy sek­torynyń qarjylyq turaqtylyǵy úshin qaýip tóndirmeıdi. Alaıda bank­ter men SABU-nyń balanstarynda problemalyq kredıtterdi, sondaı-aq ekonomıkalyq aınalymǵa tartý qajet jyljymaıtyn múlik, jer ýchaskeleri, óndiristik nysandar men jabdyqtar túrindegi óndirip alynǵan múlik kiretin strestik aktıvterdiń áli de aıtarlyqtaı kólemi saqtalǵan. Osyǵan baılanysty negizgi basymdyq – naryq jaǵdaıynda strestik aktıv­terdiń ótimdi naryǵyn damytý bolyp sanalady. Bul bankterdi strestik aktıvter deńgeıin neǵurlym belsendi tómendetýge yntalandyratyn jáne bosatylǵan kapıtaldy ekonomıkany kredıtteýge jumsaıtyn bolady», dep túsindirdi O.Qızatov.

Mamandardyń aıtýynsha, strestik aktıvterdiń aǵymdaǵy kólemi – na­ryqqa áleýetti ınvestorlardyń kirýi úshin tartymdy. Halyqaralyq táji­rıbe kórsetkendeı, strestik aktıvter naryǵynyń tolyqqandy jumys isteýi úshin birqatar retteýshi, salyqtyq jáne zańdyq kedergilerdi joıý qajet, sonyń saldarynan strestik aktıvterge suranys pen usynys arasynda baǵa alshaqtyǵy paıda bolady.

2020-2021 jyldary agenttik basqa memlekettik organdarmen birlesip, halyqaralyq uıymdar men konsýltanttardy tartýmen strestik aktıv­terdiń ótimdi naryǵyn qurý úshin retteýshilik, salyqtyq jáne quqyq­tyq kedergilerdiń jáne qajetti ta­lap­tardyń ekonomıkalyq jáne zań turǵysynan taldaýyn júrgizdi jáne olardy joıý boıynsha usynymdar ázirledi. Ázirlengen usynymdaryn eskere otyryp, agenttik Ulttyq bankpen jáne Úkimetpen birlesip 2021 jylǵy qyrkúıekte «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine strestik aktıvter naryǵyn damytý máseleleri boıynsha ózge­rister men tolyqtyrýlar engizý týra­ly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyn ázirledi. Zań qarjy sektoryn naryqtyq qaǵıdattarda strestik aktıvterden tazartýdyń turaqty tetik­terin qurýǵa jáne olardy ekonomı­kalyq aınalymǵa tartýǵa baǵyttaldy.

Ol zańǵa Memleket basshysy bıyl 4 shildede qol qoıdy. Onyń erejeleri 2022 jylǵy 4 qyrkúıekte qoldanysqa engiziledi.

«Qazaqstan aktıvterdi qalpyna keltirýge jáne olardy ekono­mıka­lyq aınalymǵa tartýǵa múddeli ın­vestorlardyń keń aýqymynyń stres­tik aktıvter naryǵyna keder­gisiz qol jetkizýi úshin jaǵdaı ja­saýy qajet. Sonymen qatar qazaq­stan­dyq bankterge jáne mıkroqarjy uıymdaryna qaryzdar boıynsha talap etý quqyqtaryn ruqsat berilgen satyp alýshylar tizimine engizilmegen, kez kelgen zańdy tulǵalarǵa berýge tyıym salyndy. Bul máseleni sheshý úshin halyqaralyq tájirıbe zertteldi. Atap aıtqanda, EO elderinde, jalpy alǵanda, qaryzdar boıynsha talap etý quqyqtaryn basqaǵa berýge nemese satýǵa eleýli shekteýler joq. Qaryzdardy satý da, olardy qaıta tabystaý da tek retteletin sýbektilerdiń qyzmeti bolyp tabylmaıdy. Alaıda kredıtteýdiń ózi jáne qaryzdarǵa qyzmet kórsetý kredıtorlar men qaryz alýshylar múddeleriniń teńgerimin qamtamasyz etetin talaptar qoldanylatyn qyzmet túrleri bolyp esepteledi. Osyǵan baılanys­ty zańda jeke ınvestorlardy qosý arqyly strestik aktıvterdi ýákiletti satyp alýshylardyń qoldanystaǵy tizimin keńeıtý kózdeledi», dep túsin­dirdi Oljas Qızatov.

Bul rette qaryz alýshy jeke tulǵalardyń quqyqtaryn qorǵaý úshin strestik aktıvterdi satyp alýǵa quqyǵy bar tulǵalardyń tizimin keńeıtý zańdy tulǵalarǵa berilgen problemalyq qaryzdarǵa, kásipkerlik qyzmetti qarjylandyrý úshin jeke tulǵalarǵa ǵana qatysty bolady, ıaǵnı Zańda jeke tulǵalardyń kredıtterin jeke ınvestorlarǵa satý kózdelmegen.

Investorlardyń strestik aktıv­terdiń jergilikti naryǵy jóninde jetkilikti biliminiń jáne (nemese) stres­tik aktıvterge qyzmet kórsetý úshin qajetti operasııalyq jáne tehnı­kalyq resýrstarynyń bolmaýy múm­kin. Osyǵan baılanysty strestik aktıv­terdiń kez kelgen naryǵyn damy­týda «servıstik kompanııalar» ıaǵnı strestik aktıvterge qyzmet kór­setý­di júzege asyratyn jáne stres­tik aktıv­terdiń menshik ıelerine merzimi ótken bereshekti óndirip alýǵa baılanys­ty qyz­metterdiń búkil spektrin kór­sete­tin kompanııalar sheshýshi ról atqarady.

Zańda ınvestorlarǵa jumys istemeıtin kredıtterge qyzmet kór­setý jáne basqarý qyzmetterin kór­setetin servıstik kompanııalar qurý kózdeledi. Jumys istemeıtin kre­dıtterdi jeke ınvestorlarǵa satý kezinde servıstik kompanııalardyń qyzmetin engizý mańyzdy, sebebi bul kompanııalar problemalyq qaryz alýshylarmen jumys boıynsha tıisti jumys tájirıbesine jáne quzyretke ıe bolady.

Taǵy bir basym mindet – strestik aktıvterdi satý úshin tolyqqandy ınfraqurylym qurý jáne strestik aktıvterdi satyp alý men satýdyń qaıtalama naryǵyn qalyptastyrý. Qazir osy maqsatta agenttik Ulttyq bankpen jáne Úkimetpen birlesip, Eýropa qaıta qurý jáne damý bankiniń tehnıkalyq qoldaýymen barlyq múddeli ınvestorlar men strestik aktıvterdi ustaýshylar úshin ashyq qoljetimdilikti qamtamasyz etetin strestik aktıvterdi satyp alý jáne satý jónindegi biryńǵaı platformany qurý boıynsha jobany iske asyrýda. 2022 jyldyń sońyna deıin operasııalyq model jáne operator uıymy belgili bolady, ol keıinnen elektrondy platformanyń jumys isteýine tehnıkalyq qoldaý kórsetedi. Budan basqa, elektrondy platformany qurý úshin qajetti zańnamalyq ózgerister aıqyndalmaq.

«Strestik aktıvterdi satyp alý jáne satý jónindegi biryńǵaı plat­­forma naryqtyń ashyqtyǵyn arttyrýǵa, strestik aktıvterdi satyp alýǵa múddeli ınvestorlardyń bazasyn keńeıtýge, sondaı-aq stres­­tik aktıvterdi satyp alý men satý­dyń qaıtalama naryǵyn qalyp­tastyrýǵa múm­kindik beredi», dep qory­tyn­dylady Oljas Qızatov.

Sońǵy jańalyqtar

Pavlodar oblysynyń ákimi taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 11:59

Almatyda joǵalǵan oqýshy tabyldy

Qoǵam • Búgin, 11:02

Elimizde 33 gradýsqa deıin aıaz bolady

Aýa raıy • Búgin, 10:17

ShQO-da kólik muz astyna túsip ketti

Oqıǵa • Búgin, 10:08

Búgingi valıýta baǵamy qandaı?

Qarjy • Búgin, 09:10

Elimizde 175 adam koronavırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:06

«Aıboz» darabozdary anyqtaldy

Ádebıet • Búgin, 08:55

Prezıdent quttyqtaýy

Prezıdent • Búgin, 08:50

Eldik nıet

Aımaqtar • Búgin, 08:48

Kezekte – jer úıler

Aımaqtar • Búgin, 08:46

Zań jobasy qaraldy

Saıasat • Búgin, 08:42

Taýarlardy baqylaýdyń ulttyq júıesi

Saıasat • Búgin, 08:40

Tıimdi yntymaqtastyq

Saıasat • Búgin, 08:38

Saıası maman daıarlaý baǵdarlamasy

Ekonomıka • Búgin, 08:32

Jeńistiń bastaýy – halyq

Qoǵam • Búgin, 08:27

Asyl tuqymnyń paıdasy

Aımaqtar • Búgin, 08:24

Berekeli aqbas sıyr

Ekonomıka • Búgin, 08:20

Avtojoldyń san alýan máselesi

Ekonomıka • Búgin, 08:18

Ishki jalpy ónim 4 paıyzǵa ósedi

Ekonomıka • Búgin, 08:14

Bazalyq mólsherleme nege kóterildi?

Ekonomıka • Búgin, 08:12

Inflıasııanyń kezekti tolqyny

Ekonomıka • Búgin, 08:10

Uqsas jańalyqtar