Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»
Agenttik tóraǵasynyń orynbasary Oljas Qızatovtyń aıtýynsha, qazir strestik aktıvterdiń kólemi sektordyń qarjylyq turaqtylyǵyna qaýip tóndirmeıdi. Sol sebepti basty mindet retinde «strestik aktıvterdi ótkizýdiń naryqtyq tetikterin damytý» jospary alǵa shyqty.
Memleket basshysy Q.Toqaev «Halyq birligi jáne júıeli reformalar – el órkendeýiniń berik negizi» atty 2021 jylǵy 1 qyrkúıektegi Qazaqstan halqyna Joldaýynda strestik aktıvter deńgeıin tómendetý jónindegi jumystyń asa mańyzdylyǵyn atap ótip, buǵattalǵan aktıvterdi ekonomıkalyq aınalymǵa qaıtarý qajet, alaıdy ol naryqtyq negizde ǵana júzege asyrylýǵa tıis degen edi.
2017 jyldan bastap Qazaqstanda strestik aktıvterdi tómendetý boıynsha túbegeıli sharalar qabyldandy. Nátıjesinde bank sektorynyń strestik aktıvteriniń mólsherin aıtarlyqtaı azaıtýǵa múmkindik týdy, baǵalaý boıynsha 2017 jyldan bank júıesi negizinde strestik aktıvterdiń mólsheri 7,7 trln teńgeden 2022 jyldyń ortasyna 2,4 trln teńgege deıin tómendegen.
«О́tken jyldarda bank sektorynda jınaqtalǵan jumys istemeıtin aktıvterdiń joǵary kólemine baılanysty problemalardyń basym bóligi sheshimin tapty nemese retteý prosesinde. 2021 jyldyń basynda strestik aktıvterdiń bankter men SABU-nyń balansynda bolýyn 5 jylǵa deıin shekteıtin retteý sharalary qabyldandy, sondaı-aq SABU-nyń problemalyq qaryzdardy basqarý jáne esepten shyǵarý boıynsha, onyń ishinde sheteldik kapıtalmen birlesken kásiporyndar qurý arqyly ókilettikteri keńeıtildi. Atalǵan sharalar problemalyq aktıvterdi qalpyna keltirý prosesin jedeldetýge jáne olardy odan ári iske asyrýǵa yqpal etedi. Investorlar úshin strestik aktıvterdiń tartymdylyǵyn arttyrýǵa provızııalardy qalyptastyrý praktıkasyn jetildirý jáne kepil múlkin baǵalaý qajettiligin kórsetken, 2019-2020 jyldary júrgizilgen sapany táýelsiz baǵalaý (AQR) nátıjeleri boıynsha qabyldanatyn sharalar yqpal etetin bolady», deıdi O.Qızatov.
Osyǵan baılanysty bankter ózderiniń bıznes-prosesterin jaqsartý boıynsha túzetý sharalarynyń josparyn ázirlep, agenttikpen kelisken.
«Sondaı-aq agenttik bankterdiń óziniń kredıttik portfelderi boıynsha provızııalardy ýaqtyly jáne tolyq qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan retteýshi talaptarǵa ózgerister qabyldady. Bul talaptar 2022 jyldan bastap qoldanylady. Retteý sharalaryna qosymsha strestik aktıvterdiń deńgeıi joǵary banktermen jumys kúsheıtildi, olarmen 2026 jylǵa qaraı strestik aktıvterdi kezeń-kezeńimen 0,9 trln teńgege deıin qysqartý jónindegi sharalardy iske asyrý uıǵarylatyn jeke josparlar kelisildi. Atalǵan bankter kepilderdi óteý, satý, qaryzdardy esepten shyǵarý jáne sapasyn jaqsartý esebinen, onyń ishinde problemalyq qaryzdardy 694 mlrd teńge somasyna esepten shyǵarý esebinen is-sharalar josparyn 1 trln teńgege nemese 55%-ǵa oryndady», deıdi agenttik ókili.
Sonymen qatar bıyl bankter jeke tulǵalardyń problemalyq qaryzdarynyń aǵymdaǵy deńgeıin tómendetý boıynsha jeke josparlar jasaǵan. Bankter retteý jónindegi is-sharalarmen shamamen 630 myń qaryz alýshyny, onyń ishinde halyqtyń áleýmettik osal toptaryna jatatyn 84,7 myń qaryz alýshyny qamtýdy josparlap otyr. Salyqtyq sharalar sheńberinde 2020 jyly salyq zańnamasyna bank onyń bereshegin esepten shyǵarǵan kezde zańdy tulǵalardy salyq tóleýden bosatýdy, sondaı-aq PKQ-dan strestik aktıvterdi satyp alatyn ınvestorlardyń salyqtary boıynsha shyǵystardy azaıtýdy kózdeıtin túzetýler qabyldandy.
Qabyldanǵan sharalar retteýshiniń aktıvterdiń ádil qunyn baǵalaý praktıkasyn, bankterdiń strestik aktıvtermen jumysy boıynsha talaptardy jaqsartý jónindegi keshendi jumysynyń bir bóligi bolyp sanalady, bul jıyntyǵynda barabar naryqtyq qundy jáne mámilelerdiń ashyqtyǵyn qalyptastyrady.
«Bizdiń baǵalaýymyz boıynsha, strestik aktıvterdiń ortasha mólsheri 2022 jyly shamamen 2,4 trln teńgeni nemese bank júıesi aktıvteriniń 6,1%-yn quraıdy. Jumys istemeıtin kredıtterdiń úlesi bank sektorynyń jıyntyq nesıe portfeliniń 3,6%-yn nemese 0,8 trln teńgege teń. Osylaısha, qazirgi ýaqytta bank júıesi boıynsha strestik aktıvterdiń deńgeıi Qazaqstannyń qarjy sektorynyń qarjylyq turaqtylyǵy úshin qaýip tóndirmeıdi. Alaıda bankter men SABU-nyń balanstarynda problemalyq kredıtterdi, sondaı-aq ekonomıkalyq aınalymǵa tartý qajet jyljymaıtyn múlik, jer ýchaskeleri, óndiristik nysandar men jabdyqtar túrindegi óndirip alynǵan múlik kiretin strestik aktıvterdiń áli de aıtarlyqtaı kólemi saqtalǵan. Osyǵan baılanysty negizgi basymdyq – naryq jaǵdaıynda strestik aktıvterdiń ótimdi naryǵyn damytý bolyp sanalady. Bul bankterdi strestik aktıvter deńgeıin neǵurlym belsendi tómendetýge yntalandyratyn jáne bosatylǵan kapıtaldy ekonomıkany kredıtteýge jumsaıtyn bolady», dep túsindirdi O.Qızatov.
Mamandardyń aıtýynsha, strestik aktıvterdiń aǵymdaǵy kólemi – naryqqa áleýetti ınvestorlardyń kirýi úshin tartymdy. Halyqaralyq tájirıbe kórsetkendeı, strestik aktıvter naryǵynyń tolyqqandy jumys isteýi úshin birqatar retteýshi, salyqtyq jáne zańdyq kedergilerdi joıý qajet, sonyń saldarynan strestik aktıvterge suranys pen usynys arasynda baǵa alshaqtyǵy paıda bolady.
2020-2021 jyldary agenttik basqa memlekettik organdarmen birlesip, halyqaralyq uıymdar men konsýltanttardy tartýmen strestik aktıvterdiń ótimdi naryǵyn qurý úshin retteýshilik, salyqtyq jáne quqyqtyq kedergilerdiń jáne qajetti talaptardyń ekonomıkalyq jáne zań turǵysynan taldaýyn júrgizdi jáne olardy joıý boıynsha usynymdar ázirledi. Ázirlengen usynymdaryn eskere otyryp, agenttik Ulttyq bankpen jáne Úkimetpen birlesip 2021 jylǵy qyrkúıekte «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine strestik aktıvter naryǵyn damytý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyn ázirledi. Zań qarjy sektoryn naryqtyq qaǵıdattarda strestik aktıvterden tazartýdyń turaqty tetikterin qurýǵa jáne olardy ekonomıkalyq aınalymǵa tartýǵa baǵyttaldy.
Ol zańǵa Memleket basshysy bıyl 4 shildede qol qoıdy. Onyń erejeleri 2022 jylǵy 4 qyrkúıekte qoldanysqa engiziledi.
«Qazaqstan aktıvterdi qalpyna keltirýge jáne olardy ekonomıkalyq aınalymǵa tartýǵa múddeli ınvestorlardyń keń aýqymynyń strestik aktıvter naryǵyna kedergisiz qol jetkizýi úshin jaǵdaı jasaýy qajet. Sonymen qatar qazaqstandyq bankterge jáne mıkroqarjy uıymdaryna qaryzdar boıynsha talap etý quqyqtaryn ruqsat berilgen satyp alýshylar tizimine engizilmegen, kez kelgen zańdy tulǵalarǵa berýge tyıym salyndy. Bul máseleni sheshý úshin halyqaralyq tájirıbe zertteldi. Atap aıtqanda, EO elderinde, jalpy alǵanda, qaryzdar boıynsha talap etý quqyqtaryn basqaǵa berýge nemese satýǵa eleýli shekteýler joq. Qaryzdardy satý da, olardy qaıta tabystaý da tek retteletin sýbektilerdiń qyzmeti bolyp tabylmaıdy. Alaıda kredıtteýdiń ózi jáne qaryzdarǵa qyzmet kórsetý kredıtorlar men qaryz alýshylar múddeleriniń teńgerimin qamtamasyz etetin talaptar qoldanylatyn qyzmet túrleri bolyp esepteledi. Osyǵan baılanysty zańda jeke ınvestorlardy qosý arqyly strestik aktıvterdi ýákiletti satyp alýshylardyń qoldanystaǵy tizimin keńeıtý kózdeledi», dep túsindirdi Oljas Qızatov.
Bul rette qaryz alýshy jeke tulǵalardyń quqyqtaryn qorǵaý úshin strestik aktıvterdi satyp alýǵa quqyǵy bar tulǵalardyń tizimin keńeıtý zańdy tulǵalarǵa berilgen problemalyq qaryzdarǵa, kásipkerlik qyzmetti qarjylandyrý úshin jeke tulǵalarǵa ǵana qatysty bolady, ıaǵnı Zańda jeke tulǵalardyń kredıtterin jeke ınvestorlarǵa satý kózdelmegen.
Investorlardyń strestik aktıvterdiń jergilikti naryǵy jóninde jetkilikti biliminiń jáne (nemese) strestik aktıvterge qyzmet kórsetý úshin qajetti operasııalyq jáne tehnıkalyq resýrstarynyń bolmaýy múmkin. Osyǵan baılanysty strestik aktıvterdiń kez kelgen naryǵyn damytýda «servıstik kompanııalar» ıaǵnı strestik aktıvterge qyzmet kórsetýdi júzege asyratyn jáne strestik aktıvterdiń menshik ıelerine merzimi ótken bereshekti óndirip alýǵa baılanysty qyzmetterdiń búkil spektrin kórsetetin kompanııalar sheshýshi ról atqarady.
Zańda ınvestorlarǵa jumys istemeıtin kredıtterge qyzmet kórsetý jáne basqarý qyzmetterin kórsetetin servıstik kompanııalar qurý kózdeledi. Jumys istemeıtin kredıtterdi jeke ınvestorlarǵa satý kezinde servıstik kompanııalardyń qyzmetin engizý mańyzdy, sebebi bul kompanııalar problemalyq qaryz alýshylarmen jumys boıynsha tıisti jumys tájirıbesine jáne quzyretke ıe bolady.
Taǵy bir basym mindet – strestik aktıvterdi satý úshin tolyqqandy ınfraqurylym qurý jáne strestik aktıvterdi satyp alý men satýdyń qaıtalama naryǵyn qalyptastyrý. Qazir osy maqsatta agenttik Ulttyq bankpen jáne Úkimetpen birlesip, Eýropa qaıta qurý jáne damý bankiniń tehnıkalyq qoldaýymen barlyq múddeli ınvestorlar men strestik aktıvterdi ustaýshylar úshin ashyq qoljetimdilikti qamtamasyz etetin strestik aktıvterdi satyp alý jáne satý jónindegi biryńǵaı platformany qurý boıynsha jobany iske asyrýda. 2022 jyldyń sońyna deıin operasııalyq model jáne operator uıymy belgili bolady, ol keıinnen elektrondy platformanyń jumys isteýine tehnıkalyq qoldaý kórsetedi. Budan basqa, elektrondy platformany qurý úshin qajetti zańnamalyq ózgerister aıqyndalmaq.
«Strestik aktıvterdi satyp alý jáne satý jónindegi biryńǵaı platforma naryqtyń ashyqtyǵyn arttyrýǵa, strestik aktıvterdi satyp alýǵa múddeli ınvestorlardyń bazasyn keńeıtýge, sondaı-aq strestik aktıvterdi satyp alý men satýdyń qaıtalama naryǵyn qalyptastyrýǵa múmkindik beredi», dep qorytyndylady Oljas Qızatov.
