О́ner • 14 Tamyz, 2022

«Balapan qazdyń» tarıhy

31 ret kórsetildi

Halyq ánderi ishinde áýezimen, jalpaq daladaı keń atmosferasymen sanada qalyp qoıar tunyǵy bolady. Tipti kóńilde jattalyp qalyp, kópke deıin esten shyqpaı júretini de bar. Sol ánniń biri hám biregeıi – «Balapan qaz». «Balapan qaz» birshama ýaqyt halyq ánderiniń quramyna enip, avtory jaıly, tarıhy jaıly sóz qozǵalmaı keldi. Alaıda keıingi jyldary júrek shanshytar áýezdi saz tereń zerttelip, shyǵý tarıhy jaıly naqty málimet aıtylyp júr.

«Bul ólke – bizdiń aýyl

jaılaǵan jer,

Jelige asaý qulyn baılaǵan jer.

Kózime ot-jalyndaı kórinedi,

Aıqasyp qulyn-taıdaı

oınaǵan jer».

Iá, án áýelep qoıa bergende týǵan jer­diń taza aýasy keńsirikti jaryp, alańsyz ósken balalyq dáýren qııal perdesinde qalyqtap qoıatyny bar. Keshki azan-qazan sát, mal óristen qulap, aınala shań shubalǵan mezet, júgirgen bala, jylaǵan sábı daýsy, árirekte únsiz nemeresine qaraǵan qart – munyń bári ásem kartınadaı júrekte shaıqalady, janǵa belgisiz kúsh quıady.

Án týraly derekter Shyǵys Qazaqstan oblysynyń týmasy, aqsaqal Arǵynbek Qılybaevtyń aýzynan jazylyp alynǵan. Kónekóz qarııanyń aıtýy boıynsha ertede Kereı eliniń qyzy Naıman eline kelin bolyp túsken. О́z elinde súıgen jigiti bolyp, ózge elge májbúrlikpen uzatylady. Keıin bosanyp, bóbegin baýyryna alǵan kezde besik jyrymen qosa bir ándi yńyldap aıtyp, ishtegi muńyn ánge qosady. Týyndy el arasynda keńinen taralyp ketedi. О́kinishke qaraı, ánniń tolyq sózderi umytylyp, tek «Eı, ahaý sabaz, ushyrdym uıasynan balapan qazdy-aı» degen joldary ǵana saqtalyp qalady.

Qaıyrmasy qalǵan án óleńin qaıta jazyp shyǵyp, qar astyndaǵy gúldeı qaıta búrletip, eleýli úles qosqan bel­gili aqyn-dramatýrg Arǵynbaı Juma­januly. Mońǵolııa eliniń Baıan-О́l­geı mekeninde dúnıege kelgen aqyn­nyń jaz­ǵan mátini halyq arasyna sińip ket­ken. Án mátini men áýeni Moń­­­ǵolııa eńbek sińirgen qaıratkeri, kúı­­shi-sazger, ónertanýshy Qabykeı Ahmeruly jınastyrǵan «Mońǵolııa qazaqtarynyń halyq ánderi» kitabynda jaryq kórgen. Arǵynbaı Jumajan­uly jazǵan túpnusqada óleńniń qazirgi oryn­dalyp júrgen mátininen aıyrma­shylyqtar baıqalady.

«Bul ólke – bizdiń aýyl kúzdegen jer,

Qarakóz boıyn sylap túzegen jer.

Kózime ot-jalyndaı kórinedi,

Qolań shash ýádesin úzbegen jer».

Máselen, shýmaqtyń ekinshi qataryn ánshi Janar Aıjanova oryndaýynda «Aınalyp sulý shashyn túzegen jer» dep qoldanylyp júr. Al túpnusqadaǵy  «qarakóz boıyn sylap túzegen jer» degen qazaqy topyraq, sheksiz tamyr jymdasqan sıqyrly qatar ánde nege saqtalmaıdy? «Boıyn sylaǵan» arý beınesi – qazaq arýynyń ádebi men qylyǵyn, nazerke bolmysy men uıańdyǵyn kórsetip tur. Kóz aldyńyzǵa alǵash boıjetkenin sezingen Júsipbektiń  Aqbilegi, Áýezovtyń ar otyna órtenip ajal qushar Ǵazızasy, Beıimbettiń «ári sulý, ári esti» Shuǵasynyń boıaýy qanyq turpaty keledi.       

«Bul ólke – ata-babam kóktegen jer,

Qoramnan aqtyly koı ketpegen jer.

Kózime ot-jalyndaı kórinedi,

Aldymnan kelin kesip ótpegen jer».

Osy shýmaqtyń oryndalýyna bajaılap qarasaq, birinshi qatar «Bul ólke – bizdiń aýyl kóktegen jer» dep aıtylyp júr. Túpnusqadaǵy «ata-babam» kóktegen jer» degen qatary kisige shuńǵyma oı salyp, tolaǵaı tarıhqa kóz súzýge úndeıdi. Bir aýyldyń emes, tutas dáýirdiń, tutas shejireniń tarıhyn sanaǵa ákelip tur. Án óleńi buzbaı oryndalsa, munan da áýezdi, áserli bolar edi. О́ıtkeni halyq ánderiniń árbir sózi bir adamnyń taǵdyryn jasaǵan mıllıon urpaqtyń tiktelgen qolyndaı bir-birimen tyǵyz sabaqtasyp tur emes pe?

Sońǵy jańalyqtar

«Taza Kókjaılaý» aksııasy ótti

Ekologııa • Búgin, 19:11

Nobel ádebıet syılyǵyn Ennı Erno aldy

Ádebıet • Búgin, 17:38

Janar Aıtjan jańa qyzmetke taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 16:38

Almatyda jer silkinisi tirkeldi

Oqıǵa • Búgin, 15:53

Rýbldi satyp alý 31%-ǵa ósti

Ekonomıka • Búgin, 15:23

Uqsas jańalyqtar