Ádebıet • 15 Tamyz, 2022

Shıraz bulbuly

68 ret kórsetildi

Aýdarma óleńdi oqý – jasandy gúldi ıiskegenmen birdeı. Aýdarylǵan jyr túpnusqadaǵy telegeı sezimdi tolyq saqtap tura almaıdy. Biraq keıbir tárjimany oqyǵanda, avtordyń ózimen jolyqqandaı adýyn kóńil kúıdi bastan keshesiz. Ábirásh Jámishevtiń Hafız ǵazaldaryn joǵary shabytpen, asqan yjdahatpen aýdarǵany baıqalady.

Iranda árbir jas Hafız jyrlaryn jatqa aıtyp, tóbesine tutady. Úılerdiń kitap sóresinde qasıetti Quranmen birge Hafız tomdary qatar turady. Shaıyr jyrlary – máńgilik taqyryptardy qarpyp, jumbaq qubylystardy sóz etse de, besiktegi baladan eńkeıgen qartqa deıin súıikti, uǵymdy. Grekter úshin Gomer, ıtalııalyqtar úshin Dante, aǵylshyndar úshin Shekspır qandaı qadirli bolsa, ırandyqtar úshin Hafız esimi qudiretti, kemel esim.

Hanaanǵa qaıtyp Júsip te keler, jylama,

Gúlstan syndy lashyǵyn kórer, jylama.

Qasiret shekken seniń de janyń

jaı taýyp,

Allanyń ózi rahymyn tóger, jylama.

Kóktem de shyǵar, qonarsyń gúlge bulbulym,

Kókoraı shalǵyn nýyna bóler, jylama.

Kók-zeńgir aspan qashanǵy teris aınalar,

Ol-daǵy bir kún emirenip óber, jylama.

Aqyn jany jaýynnan sońǵy shóp ushyna qonǵan tumsa shyqtaı, tańǵy alma aǵashynda dirildegen sárýar tamshydaı. Oqyrmannyń janyn tasqyndaı shaıyp, júrek dertterin julyp óter «zeńbirek» jyrlar nurly kúıge túsiredi. Hafız ǵazaldarynda «sahı», «sharap», «gúl», «kóbelek» sózderi sımvolıkalyq uǵymdarmen astasyp beriledi. Máselen, sharap degenińiz Qudaıdyń nury, kese bolsa júrek retinde qoldanylady. Iаǵnı kózege toltyryp sharap ishý – Qudaıdyń nuryn júrekke toltyrý. Hafız ómirin zertteýshiler onyń eshqandaı búlikshil, qyzqumar, maskúnem bolmaǵanyn, kerisinshe tálimdi, ónegeli ómir súrgenin, otbasyna tıisti qamqorlyq tanytqanyn baıan etedi. Sodan da batys ónerpazdary «qorapta» ómir súrgen aqynǵa renjip te jatady. О́z zamanyndaǵy eń ozyq ǵylym jetistikterin meńgerip, ózge pán salalarymen qatar Qurandy túsinip oqý, jattaý isiniń júırigi bolǵan ol jeldeı esken sergek, aqyldy adam bolǵan desedi.

Hafız tek Qudaıdy madaqtap, jaratylystyń ásemdigine tańdanýmen ǵana shektelgen joq. Alasapyran ýaqyttarda qashan da qarapaıym halyq múddesin jaqtap, zamannyń baǵdaryn tanyp otyrdy.

Qomaǵaılyq keń dúnıeni bara jatyr

taryltyp,

Adal jan joq, jurttyń

bári ardaqtamas aryn túk.

Jany darhan, aqyly mol adamdy da

bul kúnde,

Kúıkiliktiń kúshi

basyp alypty ǵoı baǵyntyp.

Qasıet, qadir ıesi dep júrgenderdiń ózi de,

Qajyp bitken osy kezde

qasiret ábden sabyltyp.

Taırań qaǵyp aqyly az,

aqshasy kóp nadandar,

Zyr júgirtken talaılardy

bir ózine baǵyntyp.

Iá, Hafız dáýirinde áleýmettik olqylyq­tary, adamdardyń adamshylyqtan altyndy artyq kórgeni, salmaqsyz jylpostardyń qasıetti adamdardyń ústinen qoqılana úkim júrgizer álpeti ǵazalda kórinis tabady. Sirá, qaı ǵasyrdyń da tartysqa túsken máseleleri bir-birine uqsas kelip jatady. Ejelgi rım aqyny Ovııdıdiń «Mahabbat alhımııasyn» oqysańyz nemese Gaı Valerıı Katýll jyrlaryna úńilseńiz de zaman adamdarynyń rýhanı ahýalyna, jannan góri tándi, ardan góri ataqty súıer tobyr jańǵyryǵyna kýá bolasyz. Qaı zamannyń da óz Faýsty men Mefıstofeli, Aqany men balta asynǵan Batyrashy bar.

Hafız – ǵalamnyń ǵajaıyp jarasymyn, kóz jetpes kórkemdigin jyrǵa qosady, tabıǵat tutastyǵyn eljirep súıedi, emine qushaǵyn alady. Tańdanýdan, tańdaı qaǵýdan tanbaıdy.

Túsimde kórdim jarqyrap jańa aı týǵanyn,

Aıy joq kezde qara tún kókte tym qalyń.

«Alysta júrgen aıaýly dosym keler», – dep,

Jorydym tústi, táńirim biler shyn mánin.

Sol úshin káne shalqyp bir búgin ishelik,

Qumyrańdaǵy sharaptyń túgel quı bárin.

Hafız ómiriniń sońǵy ýaqyty Shah Mansur Muzaffarıdtyń el bılegen tusyna tap keldi. Bul kezeń Ámir-Temir shapqynshylyǵynyń doldanǵan daýyldaı údep, jel tıgen órtteı qaýlap turǵan sáti edi. Aqyn men ámirdiń arasyndaǵy ańyzǵa qurylǵan dıalog jazylyp ta, aıtylyp ta júrdi. Hafız janynyń túsi, qalyby, araıy adamǵa úmit pen qýanysh syılaıdy. Jarqyn kúnge jol ashady. Ádette, jylatý kóp adamnyń isi de, jubatý nar adamnyń isi. Shıraz bulbulynyń jyry órekpigen, órshelengen, ómir asýlarynan demikken kisi kóńilin jubatýshy alaqan ispetti.

Sońǵy jańalyqtar

«Taza Kókjaılaý» aksııasy ótti

Ekologııa • Búgin, 19:11

Nobel ádebıet syılyǵyn Ennı Erno aldy

Ádebıet • Búgin, 17:38

Janar Aıtjan jańa qyzmetke taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 16:38

Almatyda jer silkinisi tirkeldi

Oqıǵa • Búgin, 15:53

Rýbldi satyp alý 31%-ǵa ósti

Ekonomıka • Búgin, 15:23

Uqsas jańalyqtar