Rýhanııat • 13 Aqpan, 2022

Ýaqytty ornalastyrý

3206 ret kórsetildi

Salıqaly, salmaqty, tula boıyna ilim-bilimniń nári sińgen ataqty ǵalym aqyryn basyp, aýdıtorııaǵa kirdi. О́zin kútip otyrǵan shákirtterine kózildiriginiń ústinen asyqpaı-aptyqpaı barlaı qarap aldy da: «Biz búgin ýaqytty ornalastyrý jóninde sabaq ótemiz» dedi de, sómkesinen úlken shyny ydysty eppen alyp shyǵyp, eppen ústeldiń ústine qoıdy.

Shákirtter ýaqyt pen shyny ydystyń qandaı qatysy baryn bilmeı ań-tań. Barlyǵy ǵalymnyń áreketine kóz taıdyrmaı qadalyp qalǵan. Ustaz ústel astynan judyryqtaı kesek-kesek tastardy alyp ydysqa salyp, ábden toltyrdy. Shákirtterine qarap: «Qalaı oılaısyńdar, ydys toldy ma?» dedi. Olar: «Iá toldy, toldy» dep shý etti.

Oqymysty ustaz basyn shaıqap, ústeldiń astynan ýys-ýys usaq tastar alyp shyǵyp, shynyǵa sala bastady. Usaq tastar úlken tastardyń arasyndaǵy bos keńistikke qaraı yǵysýda. Ábden tolǵannan keıin joǵarydaǵy suraqty qaıtalady. Ydystyń tolǵanyna kózderi anyq jetken oqýshylar aldyńǵy jaýaptaryn qaıtalady. Ustaz rııasyz jymıyp qoıyp, arnaıy dorbaǵa salynǵan syrǵyma qumdy alyp shyǵyp, tas toltyrylǵan shyny ydysqa sýdyrata quıdy. Ábden nyǵyzdap bolyp, topyraq tolǵan ydysty nusqap, kópshilikten «endi toldy ma?» dep surady. Shákirtter únsiz, oılanyp qaldy. Sol sátte bir shákirt «tolǵan joq» dep edi. Ustaz: «Árıne, durys aıtasyz, tolǵan joq» dep qoly­na ojaý aldy da, oǵan sý toltyryp shy­ny ydysqa syzdyqtata quıdy. Ydystaǵy qum men tasqa sý sińip, ábden móltildep toldy.

Ǵalym baıaǵydaı kópshilikke qarap: «Endi toldy ma?» dep surady. Shákirtter bolsa áli de suraýly júzben ańtaryla qarap otyr. Ustaz: «ydys toldy balalar, budan qandaı ǵıbrat aldyńdar, kim ne aıtady?» dep, ortaǵa suraq tastady da, aınalyp baryp ornyna otyrdy. Shákirtter únsiz.

– Myna shyny ydys senderdiń ǵumyr­laryń, ol ýaqytpen ólshenedi, – dedi aq bas­ty professor. – Adamnyń ýaqyty shekteýli, sondyqtan sender ýaqyt-ydystaryńa aldymen úlken tastardy ornalastyryń­dar, eger usaq tastar birinshi kirip ketse úlken tas syımaı qalady. Úlken tas degenimiz – adamgershilik tárbıeń. Usaq tastar – jınaǵan ilim-bilimiń. Qum men sý – kúndelikti qajet­tilikter. Sondyqtan ǵumyrlaryńdy eń áýeli, adamı, ımanı tárbıege toltyryńdar. Eger qundy tárbıeniń ornyn paıdasyz ilim-bilim basyp ketse, onda ydysyńdy usaq tastar­ǵa toltyryp alǵanyń, úlken tas syımaı qalady. Osydan saq bolyńdar, dep ustaz sózin aıaqtady.

Biz joǵarydaǵy támsilden ne túsinemiz? Adamdar ómirlik qajettilikterin eskere otyryp, ýaqytty ornalastyrýdy bile bermeıdi. Atalǵan taqyryp boıynsha arnaıy zertteý júrgizgen amerıkalyq professor Tereze Makan jetistikke jetýdiń kilti «ýaqytty durys ornalastyrý, ıaǵnı josparlaý» ekendigine kóz jetkizgen. Qysqasyn aıtqanda, jetistiktiń kilti – eń mańyzdy isińdi jáne ony qalaı júzege asyrý joldaryn bilýde eken.

Mysaly, HI ǵasyrda ómir súrip, 45 jasynda dúnıe salǵan úlken ǵalym Muhı­dın Naýaı ýaqytyn tıimdi paıdalana alýynyń nátıjesinde, artynda bes júz tomǵa jýyq qundy eńbek jazyp ketti. Ol kitap jazýǵa ýaqyt tabý úshin ár mınýtyn tıimdi paıdalanýdyń jolyn izdegen. Ǵulamanyń kúnine bir-aq ret tamaq jegendigi, jolda ketip bara jatqanda da paıdaly istermen aınalysqandyǵy aıtylady. Ǵumyrdyń uzaqtyǵy – kóp jyl ómir súrýmen emes, qysqa bolsa da tıimdi paıdalanyp, durys nárselerge jumsaýmen ólshenedi. Al bos nársemen ótken uzaq ǵumyr – joǵalǵan kóp ýaqyt qana.

Sol sııaqty qazaq qalamgeri jazýshy Ilııas Esenberlın óziniń «Qaterli ótkel» atty kitabynda, jıyrma eki jastaǵy Ernest Galýa basynyń kesilýine qalǵan 13 saǵat ýaqytyn búkil dúnıe júzine áıgili «Galýa qatary» atty matematıkalyq eńbegine jumsaǵan.

Al qazirgi tańda adamdardyń ýaqytyn smartfon urlap jatyr. Mysaly, tanymal áleýmettanýshy Onýr Karapınar 2020 jyly jaryq kórgen «Malenkıe prıvychkı, bolshıe ýspehı» atty kitabynda, búgingi tańda smartfondy ortasha qoldanatyn adamnyń ózi ony kúnine 261 dúrkin, al kóbirek qoldanatyndary 540 dúrkin túrtedi eken. Apple kompanııasy Aıfondy belsendi qoldanýshylar kúnine 80 ret, saǵatyna 7-8 ret qaraıtynyn rastaǵan. Kúndiz-túni áleýmettik jelide telefon shuqylap, odan qalsa teledıdardyń aldynda telmirip otyryp, arzan qaljyń, bitpeıtin máni joq serıaldar tamashalaýmen bar ǵumyryn ótkizip jatqandar qanshama?!

Sońǵy jańalyqtar

Aqyly joldaǵy ahýal qandaı?

Aımaqtar • Keshe

Buǵybulaý

Qazaqstan • Keshe

Júze bilý – ómir

Qoǵam • Keshe

О́lketanýshy

Qazaqstan • Keshe

Kebenek

Tarıh • Keshe

Sáýkele

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar