Tanym • 17 Tamyz, 2022

Qasqyr jaıly hıkaıalar

499 ret kórsetildi

Atam qazaq «el ishi – óner kenishi» dep beker aıtpaǵan eken. Dál osy turaqty tirkestiń rastyǵyna jýyqta týǵan jerge baryp, sol ólkede ósip-óngen aǵaıyndarmen bolǵan áńgime ústinde kóz jetkiz­gendeı boldyq. Iаǵnı el aýzynan nebir qyzyqty oqıǵalar esti­dik. Ásirese taý jas­tanyp, jazıra jamylyp, tumsa tabıǵaty buzylmaǵan ólkede ómir súrgen halyq arasynda nebir tań­ǵalarlyq, tosyn qyzyqty oqıǵa­lar kezdesedi eken. Onyń deni qasqyr jaıly hıkaıalar. Sonyń bir shoǵyryn gazet oqyrmanyna usynyp otyrmyz.

Qasqyr jetelegen kempir

Bul oqıǵa erterekte bolǵan eken. Jaılaýdan qulaǵan el kúzeýlikke jamyraı kelip qonyp jatqan tus. Burynyraq kóship kelgen aýyl adamdary keıin kelgenderdi erýlikke shaqyryp máre-sáre. Osyndaı bir qydyrys kezinde jasy áýdem jerge kelip qalǵan keıýana kempir ádettegideı Qaratumsyqtyń arǵy betindegi Jaǵaltóbeni jastana qonǵan úlken naǵashylaryna erýlep barýǵa jolǵa shyǵady. Eki ara onsha alys emes, jaıaýǵa etasym jer.

Eńkish tartqan keıýana kúzgi samal jelpigen aqshytyra shylaýyshyn jelbiretip, qolynda kónetoz oramalǵa túıip ustaǵan bes-alty qurty men jarty taba nany bar baıaý adymdaıdy. Jaryqtyq kezinde Altaı-Qobdaǵa aty shyqqan baıdyń qyzy eken. Qazirgi kúni mynaý, ıaǵnı tóńkeristen keıin tóńkerilip túsken kóptiń biri. Ákeden qalǵan myńǵyrǵan mal qazir úkimettiń múlki. Tek sheshesi beıbaq baıtalaý (kámpeske) kezinde enesinen qalǵan jal­paqtyǵy bes eli, som kúmisten quıy­lyp, jıegine jińishke kúmis jippen syr­maly oıý shekitken, qalyńdyǵy pyshaq ­syrty bilezigin berip ketken. Ony keıýana kóp jyl jan balasyna kórsetpeı sandyqqa saqtap kelgen edi. Dıirmenniń tasyndaı shyr aınalǵan dúnıe taǵy bir tóńkerilgende, saıasat jumsaryp, qarǵys alǵysqa aýysty. Sóıtip, keıýana apamyz sandyqta jatqan som bilezikti jasqanbaı taǵyp júretin kúnge de jetti.

Endi sútpisirim júrse apamyz dit­tegen jerine jeteri haq. Aldaǵy urym­tal belegirden assa boldy. Bul jer­di bylaıǵy jurt «Qasqyrsoqpaq» deı­di. Sebebi artqy jaqtaǵy qyzyl taý Jamatyda bóri uıalaıdy, olar kúzde eseıgen kúshikterin ertip osy soqpaqpen oıǵa túsedi.

Qyzyq bolǵanda apamyzǵa uıaly qasqyr kezdese ketkeni. Bular sel jyr­ǵan tereń jylǵaǵa jyǵylyp, úıelep ólgen kári sıyrdyń jemtigin jep jatypty. Jalǵyz-jarym kári keıýanany kórgen úıirdiń arlany aqyryn taıqyp, kúshikterin bastap jylystaı bergen kórinedi. Álde qoryqty, álde solaı jasaýdy qup kórdi me eken apamyz qolynda qısyq taıaq, qasqyrlarǵa qaraı aqyryp umtylypty. Sol sátte jemtikti qyzǵanǵan ólikshin qanshyq qasqyr tura umtylyp, keıýananyń qo­lyn bilegine deıin qaýyp qalsa kerek. Qyzyq bolǵanda qasqyrdyń tisi som bilezikke tıip, shaqyr-shuqyr tis­te­sip turyp qalmaı ma. Sasyp qal­ǵan apa­myz qasqyrdyń tilin qyzyl óńe­shimen qo­syp búrip ala qoıypty. Álde erlik, álde Qudaıdyń qýaty. Sóıtip, jaryq­tyq tili tutylyp, óńeshi sheńgelden­gen qanshyq qasqyrdy jetelep aýylǵa alyp kelipti. Myna qyzyqty kórgen naǵashylar aýylynyń bilekti jigitteri dereý kempirdiń jetegindegi qasqyrdy soıylmen soǵyp alypty.

Aıý jarǵan qasqyr

Bul oqıǵa da tym erterekte, shamamen Shyńjan-Altaı betine qo­nys tepken qazaqtar órisin keńeıtip, Qobda betine qonystana bastaǵan tus deıdi úlkender. Bilteli myltyǵyn asynǵan ańshy qazaq О́rmegeıti asýy­nyń eki betin kezek-kezek sholyp ań aýlaıdy eken. Birde bıik jartastyń kóleńkesinde jýsap jatqan bir top taýeshkini kóredi. Bulardyń bireýin atyp almaqqa yq jaǵyna shy­ǵyp, aıaqty myltyǵyn quryp qoıyp, ja­nýarlardyń órýin kútip jatady. Sol eki ortada úlken qońyr aıý jardyń ústine baspalap shyǵyp, kúrekteı tas­ty jýsap jatqan taýeshkilerge atady. Eshkilerdiń birine tas dál tıip sespeı qatqan eken. Qalǵany dúr etip úrkip joq bolady. Ańshy Qudaı berdi dep aıýdy atýǵa yńǵaılanady. Aıý qobańdap kelip, oljasyn jáýkemdeı bastaıdy.

Ańshy asyqpaı beldigine baılaǵan dáriqabyn alyp, ony oqshantaıǵa quıýǵa oqtala berip, aıýdyń ońjaǵynan baspalap kele jatqan kókshýlan qasqyrdy baıqap qalady. Endi ne bolar eken? Qasqyr oqsha atylyp aıýdyń astynan zyp etip óte shyqqandaı bolady. Aıý ars etip baýyrynan óte shyqqan qasqyrdy qaýyp túsedi de, qorbańdap birdemelerdi sýyryp ábigerge túsedi.

Azdan soń qorbańdaǵan aıý typ-tynysh jer baýyrlap jatyp qalady. Ne bolyp jatqanyn kóldeneńnen ańdyp otyrǵan ańshy túsine qoımaı, aqyryn kútedi. Arada sútpisirim ótkende mana aıýdyń astynan aǵyndap óte shyqqan kók­shýlan asyqpaı kelip, aıýdyń olja­syn jeı bastaıdy. Aıý typyr etpeı únsiz jatyr. Oǵan bir nárse bolǵanyn ań­ǵar­ǵan ańshy dereý qasqyrdy atyp alyp, jar­tastyń túbine kelse, aıý óziniń ishek-qa­rnyn sýyryp alǵan, ólip jatyr.

Sóıtse, oqıǵa bylaı órbipti. Olja­syn apyl-ǵupyl jáýkemdep jat­qan ańqaý aıýdyń syryn biletin kánigi qas­qyr onyń astynan ótkende juqa shabyn jaryp ketken eken. Qasqyrdy qabam dep ars etken aıý óziniń shala jarylǵan ishek-qarnyn ózi sýyryp alyp, aqyry ólip tynǵan. Onyń ólgenin kútip tur­ǵan aılaly qasqyr jetip kelip, semiz taý­eshkiniń etin jeı bergende ony ańshy atyp túsirgen.

Qasqyr alǵan sasyqkúzen

Taǵy birde jalǵyz ańshy ıen dalada kele jatyp, quladúzde jaıylyp jatqan qalyń sýyrdy kóredi. Sýyr júrgen jerge qasqyr, qarsaq, sasyqkúzen sııaq­ty terisi baǵaly jyrtqyshtar keleri haq. Osy túısikpen ańshy atyn saı­dyń ishine doǵaryp tastap, ózi tastan turǵyzǵan qalqannyń yǵynda jasyrynyp jatady.

Kóp ótpeı sýyrlardyń ańqıtta­ǵan daýsyn estip basyn kótermeı mańaıyn sholyp qarasa, qarsy betten bir qasqyr sýyr ustaý úshin baýyrlaı baspalap kele jatqanyn kóredi. «Qap, bálem, qandy basyńdy beri tart», dep myltyǵyn kezeı bastaǵany sol edi, álgi qasqyr yrshyp-shorshyp, ózinen-ózi jantalasyp qarǵı bastaıdy. Alystan anyq kórinbeıdi, qasqyrdyń alqymynda bir nárse jabysyp júrgen sııaqty. Ne bolyp jatqany túsiniksiz.

Bir zamanda qarǵyp-qarǵyp boldyr­ǵan qasqyr sylq túsip jatyp qalady. Sol beti turmaıdy. Ańshy oqtaýly myl­tyǵyn kezeı ustap jaqyndap kelse, qasqyr ólip jatyr. Alqymy qanjosa. Tamaǵynan áli qan aǵyp jatyr. Ańshy jan-jaǵyna bajaılap qarasa, anadaı jerde shaqar sasyqkúzen otyr. Sonda baryp ańshy oqıǵanyń mán-jaıyn túsinedi.

Iаǵnı esi ketip sýyrdy baspalap kele jatqan ash qasqyrdy sasyqkúzen kóredi de, jemime ortaq bolmasyn dep, bildirmeı kelip onyń tamaǵyna jabysa ketken. Ony esil-derti sýyr bolyp kele jatqan qasqyr baıqamaı qalǵan. Sóıtip, ótkir tisterimen qasqyrdyń kúretamyryn oryp jibergen. Qasqyr alǵan sasyqkúzen aqyry ańshynyń oǵynan qutylmaǵan kórinedi.

Qarǵa kómilgen qasqyr

El jaqta Qabylmurat Qarıuly deı­tin synyptas dosym bar. Myna áńgi­meni sol aıtyp berdi. – О́tken eki my­­ńynshy jyldardyń basy bolatyn, – deıdi Qabań dos. – Qarasha aıynyń basynda tabıǵatty qorǵaý qyz­met­kerlerimen birge Aqsý-Syrǵaly ólke­sine bardym. Meniń mindetim – qar kóp jaýǵan jaǵdaıda jol buzatyn tehnıkany basqarý edi.

Rasynda, bul ólkege qar erte túsedi. Soǵan baılanysty taýdyń sýyr, taraq­quıryq sııaqty usaq ańdary oıdaǵy haıýandarǵa qaraǵanda erte uıqyǵa ketedi. Bul ólkede taýeshki men arqardyń úıiri mol. Tabıǵat qorǵaýshylar qys túspeı turyp belgilengen núktelerge kesek-kesek tuz tastap, qar qalyń jaýa­tyn oıpań jerge emes, bıik-bıik jala­ńash qyrattarǵa prestelgen shóp apa­ryp tastaıdy.

Qabań dostyń aıtýyna qaraǵanda, jumysshylar erte turyp tuz ben shóbin arqalap taýǵa shyǵyp ketken. Turaqta bir ózi qalǵan soń irgede qańtarýly turǵan qarda júretin kólikti mine sa­lyp, kúrtik qardy jıektep biraz jú­ripti. Taýdyń yqtasyn qolatynda qo­naq­­taǵan bir top taýeshki motordyń úni­nen úrkip órleı bergeni sol eken, bók­terden quldaı jel­gen úsh qasqyr tura qalyp, ishindegi iri­leý birin sýa­ǵar jylǵaǵa jınalǵan omby qardy apyr-topyr qazyp kómip tastaıdy da, qal­ǵan ekeýi taýeshkilerdi eki jaqtan qaý­malap tyqsyra-tyqsyra dál kómýli qas­qyrdyń ústine ákelip toǵytady.

Osy sátte qardyń astynda kómýli jatqan qasqyr qarǵyp turǵan úıirdiń dál ortasynda orǵyp bara jatqan ser­­keshtiń alqymyn ala túsip basyp qalyp­t­y. Bul oqıǵany kózimen kórgen do­sym «Eger bul dúnıeni kózimmen kór­meı bireýden estisem senbes edim, qas­qyr­dyń mundaı aqyldy bolaryn kim bil­gen» dep basyn shaıqap, tańdanyp otyrdy.

Qasqyr soqqan Kásip apaı

Bul oqıǵa Qobda aımaǵynyń tek qazaqtar mekendeıtin Qobda sumyny jerinde bolǵan eken. Jon jaılap, taý saǵalap ósken halyq dalanyń taǵy­sy qasqyrmen soqtyǵyspaı júrýi ne­ken-saıaq. Osyndaı kúnniń birinde Kásip Beıisbaıqyzy deıtin apamyz tún ishinde qotanda dúrkirep qoı úrikken soń júgirip dalaǵa shyǵady. Aı sútteı jaryq. Eki kún buryn qystaýǵa kóship kelgendikten otar qoıdy tas qoraǵa qamamaı syrtqa tastap qoıǵan bolatyn.

Úıden atyp shyqqan apamyz bajaılap qarasa, otar qoıdyń ortasynda ıt sııaqty bir haıýannyń júrgenin kózi shalady. Qasqyr deıin dese turqy kishi. Al ıttiń qotanǵa túsip qoı úrkitkenin buryn-sońdy kórmegen. Oılanyp tu­rýǵa ýaqyt joq, apamyz jan-jaǵyna qarasa qolyna ilip alar eshteme joq. Sodan tura umtylyp aqshýlan ıttiń artqy sıraǵynan shap etkizip ustaı alyp, súıreı jóneledi. Súırep kele jatyp oılandy. Myna haıýan ıt emes. It bolsa qyńsylar edi. Tegi kúshik qasqyr bolsa kerek...

Kóńiline kúdik kirgen Kásip apamyz qasqyrdyń sıraǵyn tastaı berip, qaq shekeden qulaqtaıdy. Qasqyr bulqynǵan saıyn bas terisi bulǵaqtap kúsh beretin túri joq. Bir kezde arpalysqan qasqyr kirsh etkizip alaqanyn tistep alady. Oǵan qaraıtyn ýaqyt qaıda. Aıqasyp júrip úıde jatqan kúıeýine «Tez, teseni ákel!» dep aıǵaılaıdy. Oıynda eshteńe joq úıden shyqqan kúıeýi keshe ǵana qoıdyń qıyn oıǵan temir teseni izdep ketip barady. «Tez teseni ákel!». «Ne boldy?».

– Kórmeı tursyń ba, beıbaq, qasqyr qulaqtap jatyrmyn, – dep astyna basyp alyp, typyr etkizbeı ustap otyr­ǵan qasqyrdy kórsetedi. Endi momyn kúıeý sasqalaqtasyn. Teseni alyp jetedi.

– Ur, tumsyqtan! Sasqan kúıeýi tese­­men qasqyrdyń tumsyǵyn emes, áıeliniń qanjosa qolyn perip ketedi.

– О́ı, qara basqyr, meni emes qas­qyrdy ur! Sodan ne kerek tesemen soqqy­lap júrip, qasqyrdy esten tandyrady. Qasqyr óldi. Biraq apamyzdyń qasqyrdyń qulaǵynda qarysyp qalǵan qoly jazylmaıdy. Zorǵa degende qa­rys­qan qolyn bosatyp, «úh» dep kórshisi Orazbaıǵa «tez jetsin» dep adam jiberedi.

Sol eki ortada qoılar taǵy da dúr etip úrkedi. Qarasa, álgi ólgen qasqyr súıegin súıretip, jer baýyrlap jyljyp barady eken. Ábden ashýlanǵan Kásip apamyz úıden soǵym soıatyn aǵash sapty pyshaǵyn alyp shyǵyp, aqshý­lannyń qarnyn jaryp tastap baryp tynyshtalady. Tań jaryǵymen shaýyp jetken Orazbaı otashy dereý qasqyrdyń óti men baýyryn aralastyryp, bóriniń tisi tıgen jerlerge jaǵyp shyǵady da, syrtynan qasqyrdyń sharby maıymen orap tastaıdy. Az kúnde apamyzdyń jarasy jazylyp, el ishinde «Qasqyr soqqan Kásip» atanyp ketken eken. Osynda kelgen soń Kásip apamyzdy biletinderden surastyryp edim, jaryqtyq dúnıeden ótip ketipti. О́zinen taraǵan urpaqta­ry Qaraǵandy oblysy, Aqtaý-Temirtaý mańynda turady eken.

Taıaqty qasqyr

Al myna oqıǵany aıtyp bergen adam – Shynaı Rahmetuly deıtin tanymal ólketanýshy aǵamyz. – Birde, – deıdi Shyqań, – Saıyr taýyna ań qaraýǵa shyqqan ańshylar qatar jup­tasyp, birin-biri qoltyqtap qashyp bara jatqan úsh qasqyrdy kóredi. Ań­shy­lar ań-tań. Qasqyr degen haıýan biriniń artynan biri tizbektelip júrýshi edi, mynalardyń áreketi qyzyq eken. Júristeri de ónimsiz be qalaı...

Sodan ańdyǵan almaı qoımas degendeı, qoltyqtasqan qasqyrlardyń izine túsken kánigi ańshylar kelesi belesten kútip jatyp eń irisin qaraýylǵa ala­dy. Oq dál qos ókpeden tıgen arlan ses­peı qatady. Myna qyzyqqa qarańyz, qalǵan eki qasqyrdyń biri josyp bere­di de, ekinshisi typyr etpeı jatyp qalady. Tájirıbeli ańshylar attaryn jaqyn mańǵa tusap qoıyp, oqtaýly myltyqtaryn kezip jaqyndap kelse, úlken qasqyr ólip qalypty, al jer baýyrlap qasha almaı qalǵan qasqyrdyń aldyńǵy eki aıaǵy joq eken. Beıbaq jer baýyrlap jatyp qalǵan artqy eki aıaǵyn shondaıyna deıin kóterip, typyr-typyr etedi.

Mundaı tosyn oqıǵaǵa tap bolǵan ańshylar anyqtap qarasa bul haıýan­ kúshik kezinde qaqpanǵa túsip, sodan al­dyńǵy eki aıaǵyn qıyp qutylǵan sııaq­ty. Sodan beri eki aıaqtap kún kór­gen. Uıalastary muny dalaǵa tastap ketpeı, aldyńǵy eki qoltyǵyna kóldeneń aǵash­qa júgirtip, onyń eki basyn eki qasqyr aýzymen tistep alyp, úsheýi qatarlasa qashady eken. Shamamen osylaı 7-8 jyl ómir súrgen sııaqty.

Eki kózi qantalap keýdesimen jer jastanyp jatqan qasqyrdy ańshylar atyp alyp qarasa, kóldeneń taıaq aǵash tipti júnine oralyp, qoltyq etimen tutasa bitip ketken eken. Osylaı taıaqty qasqyrdy atap alǵan ańshylar bul haıýannyń áreketine tamsana tańdanyp, el-jurtqa kórgenderin aıtyp júripti.

Aqtós qara qasqyr

Meniń týǵan aýylymnyń batys ja­ǵyn­da onshalyq alys emes Dolanqara (Jyly­qara) degen taý bar. Bala kezden bile­min, taýdyń kún beti qystyń ózin­de shýaq tartyp turady. Sol sebepti de, osy­laı atalǵan bolýy kerek. Dál taý­dyń bókterinde menen birneshe jas kishi Qýanysh deıtin azamattyń qystaýy ornalasqan.

 – Osydan onshaqty jyl buryn, – deıdi Qýekeń. – Qaıdan kelgeni belgi­siz aqtós qara qasqyr paıda boldy. О́z­deri tym ákki, mańaıdaǵy taıynsha-tor­paqtan túk qoımady. Buryn mundaı aqtós qara qasqyr kórmegen el ań-tań. Bireýler bular qasqyr emes, jabaıy ıt shyǵar deıdi. Qysqasy, naqty jip taǵa almaı qınalady. Sodan Berdihan degen ańshy qaqpan quryp qasqyrdyń birin qolǵa túsirdi. Kádimgi qasqyr. Ekinshisin, ańshy Jánibek atyp aldy. Bul jigitter qasqyrdyń qara terisine qyzyqqan sııaqty.

Keshikpeı bul qara qasqyrlardyń da syry ashylypty. Jańaǵy Dolan taýdyń teriskeıine qystaý salǵan Keń­shilik degen qoıshynyń ataqty qasqyr alatyn «qutpan» atty aqtós qara ıti bar edi. Osy ıt eki jyldyń aldynda joǵalyp ketken bolatyn. Keńshilik qarııa tap bir atan túıesi joǵalǵandaı qaıǵyrǵan eken.

Artynan anyqtalǵandaı qutpan Qatý­beldiń jonynda ylyqqan qasqyr­lar­men birge júrgenin mal otarlatyp bar­ǵan qoıshylar kórgen eken. Qysqasy, batyl tó­betti úıikken urǵashy qasqyr ertip ket­ken eken. Aqyry ana aqtós qara qas­qyr­lar qutpannyń kúshigi bolyp shyqty.

Sońǵy jańalyqtar

Abaı óńirinde kóne qala tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 16:54

Dollar baǵamy arzandady

Qarjy • Búgin, 16:15

Elordada AО́SShK sammıti ótedi

Qazaqstan • Búgin, 15:07

Aqtaýda jol boıynda kólik órtendi

Oqıǵa • Búgin, 12:31

Aldaǵy kúnderi elimizde kún sýytady

Aýa raıy • Búgin, 11:55

Irannyń ońtústiginde jer silkindi

Álem • Búgin, 11:22

Uqsas jańalyqtar