О́tkende mektepte jumys istep kele jatqanyna qyryq jyldaı ýaqyt bolǵan Baýyrjan Maǵazuly esimdi aǵaımen az-kem sóılesip qaldyq. Oqýshylarǵa qatysty ár máseleniń basyn bir shalǵan qazaq tili pániniń muǵalimi bir kezde: «Qazirgi urpaq tym usaqtalyp ketti. О́te názik. Jany da, táni de álsiz. Sál nársege bola mort synyp, kishkene qara jumysqa jumsasań, qınalyp qalady», dedi. Neni meńzep tur eken dep, áńgimege tarttyq. Sóıtsek birer kún buryn mektep mańyna aǵash kóshetin egý úshin 10–11 synyptyń uldaryna jer qazdyrǵan eken. Ertesine «kúrekten qolymyz oıylyp, jara shyǵyp ketti» dep jartysyna jýyǵy sabaqqa kelmeı qalypty.
«Qazir baıqaısyz ba, uldarymyz fızıologııalyq turǵydan álsiz. Kúsh-qýaty myqty, eńseli, ıyqty, qoldary qarýly jigitter az. Qara jumysqa qaýqarsyz, áljýaz urpaq kóbeıdi. Er azamat, áke, qarapaıym muǵalim retinde osy másele sońǵy kezde qatty alańdatyp júr. Erteń myna túrimen olar qalaı Otan qorǵap, ásker sapynda turady?». Muǵalimniń sharasyz suraǵy bizdi de oılantyp tastady.
Árıne, esh jerde uldar «tabıǵatynan álsiz bolyp bara jatyr» degen naqty bıologııalyq dáleldengen tujyrym joq. Alaıda telefonǵa telmirtken ómir salty men onyń saldary jóninde BAQ ta, ata-analar men dárigerler de, ǵalymdar da birazdan beri dabyl qaǵyp keledi. Olardyń bul máselege qatysty jasaǵan ortaq pikiri de bar. Qozǵalystyń azaıýy, tehnologııaǵa táýeldilik pen gormondyq ózgeris, jalpy qazirgi áleýmettik orta men durys tamaqtanbaýdyń kesiri jasóspirimder arasynda fızıkalyq kúshtiń tómendeýine ákelgen.
Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy ár adam kúnine keminde 1 saǵat qozǵalýy kerek degen usynys aıtady. Biraq bul usynysty naqty ómirde oryndap jatqan eshkim joq. Ásirese kóp ýaqytyn telefon men kompıýterde ótkizetin qalalyq balalar men jasóspirimder kúsh-qýatty qajet etetin eńbekke beıimdelmegen. Dál osy uıym usynǵan taǵy bir derek – álemdegi jasóspirimderdiń 80 paıyzy jetkilikti fızıkalyq belsendilikpen aınalyspaıdy. Osynyń ózi olardyń tózimdiligi men kúshine tikeleı keri áser etedi.
Medısına men dene shynyqtyrý salalarynda jıi qoldanylatyn «gıpodınamııa» degen uǵym bar. Qarapaıym tilmen aıtqanda, «kóp otyryp, az qozǵalý» degen sóz. Buǵan sportpen aınalyspaıtyn jetkinshekterdi qosyńyz. Osynyń barlyǵy jınalyp, álsiz, sharshańqy, salmaǵy artyq jetkinshekterdiń sanyn kóbeıtip jatyr. Sol sebepti aýyz ádebıetindegi bala jastan-aq erekshe kúsh-qaıratymen tanylǵan Alpamys batyr syndy alyptardy qazir keziktire almaısyń.
Kúni keshe Almaty qalasynda «Jasóspirimder men jastardyń reprodýktıvti densaýlyǵy» atty V halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferensııa ótti. Eki kún boıy medısına qyzmetkerleri, pedagogter men jastar saıasatyna jaýapty mamandar jasóspirimderdiń minez-qulqyn bekemdetip, densaýlyǵyn saqtaýǵa baǵyttalǵan jumystyń ózektiligin sóz etti. «О́z densaýlyǵyna jaýapkershilikpen, qurmetpen, qamqorlyqpen qaraıtyn urpaq qalyptastyrý qajet». Moderatorlardyń ortaq pikiri osyǵan kelip toǵysady. Is-sharaǵa qatysqan senator Nurtóre Júsip te bozbala shaq bul tek fızıkalyq densaýlyqtyń emes, qundylyqtar, minez-qulyq úlgileri men óz bolashaǵyna degen jaýapty kózqarastyń qalyptasatyn kezeńi ekenin aıtqan.
«Dál osy kezeń keleshek urpaqtyń densaýlyq deńgeıin aıqyndaıdy» degen Senat depýtaty qazirgi tańda sıfrlyq orta, áleýmettik jelilerdiń áseri men aqparattyń qoljetimdiligi, onyń ishinde árdaıym shynaıy ári qaýipsiz bola bermeıtin derekterdiń saldary kún ótken saıyn aýyr bolyp bara jatqanyn da jetkizdi.
Árıne, ár jetkinshektiń jaýapty minez-qulqyn qalyptastyrýda negizgi róldi otbasy, mektep pen ortasy atqaratyny anyq. Alaıda ǵalymdar dene damýynyń ereksheligi de ár óskeleń urpaqtyń taǵdyryna áser etetinin aıtyp, barynsha dáleldep keledi. Al qazirgi jasóspirimderdiń ómir salty qandaı? Bul máselege tek psıhologııalyq emes, erik-jiger turǵysynan kóz jibersek she? Máseleniń mánisi osyndaı qarapaıym suraqtardan keıin tyǵyryqqa tirelip qalady. О́ıtkeni qolynyń qaıraty joq qazirgi jetkinshekten erteń qaýqarly, kez kelgen jaýapkershilikke tótep bere alatyn erkek shyǵa qoıý ekitalaı.
...Kúnde keshkisin úı mańyndaǵy mekteptiń janynan ótip bara jatyp, ózara sóılesip turǵan oqýshylardy jıi kóremin. «Keshe shashymdy po-koreıskıı buıralattym», «О́tkende jasatqan pırsıng maǵan unamaı qaldy», «Jańa shyqqan djınsıdi kıip kórdiń be?» degen sııaqty kóbine názik jandarǵa «tán» usaq-túıekti 14–15-tegi bozbalalardyń aýzynan estigende... «Bul erteńgi er-azamat aıtatyn áńgime me? Biz osy rasymen, urpaǵymyzdy tym usaqtatyp alǵan joqpyz ba?» dep eriksiz oıǵa qalasyń.